Kokkuvõte auditeerimise tulemustest
Senine eesti keele õppe korraldus ei ole taganud, et vene õppekeelega põhikooli lõpetajad omandaksid Eestis edukaks edasiõppimiseks vajaliku eesti keele oskuse. Riiklik õppekava näeb ette, et vene õppekeelega põhikoolide lõpetajad saavutavad eesti keeles B1-taseme, kuid ligikaudu kolmandik lõpetajatest ei ole pika perioodi vältel selle tasemeni küündinud. Sageli ei vasta ka õpetajate ja koolijuhtide eesti keele oskus nõutud tasemele.
Vene õppekeelega põhikoolides algab 2024/2025. õppeaastal järkjärguline üleminek täielikule eestikeelsele õppele, tähtajaks on 2030. aasta. See on suurt pingutust nõudev ülesanne ning Haridus- ja Teadusministeerium peab varasemast süsteemsemalt toetama omavalitsusi ja koole, sest üleminekuga seotud probleemide lahendamist ei saa jätta ainult koolijuhtide ja omavalitsuste ülesandeks.
Auditi peamised tähelepanekud
Haridus- ja Teadusministeerium ei ole juhtinud sihikindlalt vene õppekeelega põhikoolides riiklike eesti keele õppe eesmärkide saavutamist ega teinud eesti keele õppe korralduse üle regulaarset järelevalvet. Ministeerium on aastaid olnud probleemidest teadlik, ent reaktsioon ei ole vastanud probleemi suurusele.
Vene õppekeelega põhikooli lõpetajate eesti keele oskus on aastaid olnud alla ootuste. Perioodil 2005–2020 jõudis B1-tasemeni vaid 63% lõpetajaid, kuigi riiklik eesmärk 2020. aastaks oli 90%. Põhikooli lõpuks nõutud taseme saavutanud õpilased on hariduse edasisel omandamisel edukamad: nad jõuavad märgatavalt sagedamini ja kiiremini kõrghariduseni kui ilma B1-tasemeta õpilased.
Keelenõuetele mittevastavad õpetajad ja koolijuhid on saanud pikka aega oma ametis jätkata. Koolijuhtidel kui tööandjatel on olnud suuri raskusi eesti keele ja eesti keeles õpetavate õpetajate leidmisega. Omavalitsuste kui kooli pidajate tugi puuduolevate õpetajate leidmiseks on olnud pigem juhuslik.
Omavalitsused ei kohusta koolitöötajaid eesti keele oskust parandama. Enamasti puuduvad meetmed, mis ühest küljest motiveeriks (nt täiendava rahastamise, koolituse, koostööprojektide kaudu) ning teisest küljest survestaks (nt tihedama kontrolli kaudu) koolitöötajaid otsustavalt parandama oma eesti keele oskust ja viima selle nõuetele vastavaks.
Tõhusate keeleõppemeetodite – lõimitud aine- ja keeleõpe, sh varane keelekümblus – potentsiaali ei kasutata piisavalt ära. Õpilaste eesti keele oskus on parem, kui koolis on rohkem eestikeelseid tunde või kui nad on osalenud keelekümblusprogrammis. Ometi oli keelekümblusklassides õppinud vaid viiendik lõpetajatest. Pärast eestikeelsele õppele üleminekut on kavas keelekümblusprogrammist senisel kujul loobuda.
Eestikeelsele õppele üleminek on vajalik reform. Reformi õnnestumiseks on vaja planeerida süsteemsed tegevused, mis arvestavad tegelikku olukorda. Näiteks reformi üheks keskseks väljakutseks on tagada kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate olemasolu, s.t arendada ka praeguste vene keeles õpetavate õpetajate keeleoskus B2-tasemelt C1-tasemeni, et neil oleks võimalik oma õppeained eesti keeles edasi õpetada.
Reformi õnnestumiseks on muu hulgas vaja valmistuda nõrgemas stardipositsioonis olevate koolide järeleaitamiseks. Tõenäoliselt on tarvis planeerida eraldi tugimeetmeid neile omavalitsustele ja koolidele, kes vajavad tähtaegseks üleminekuks rohkem tuge (sh näiteks ministeeriumi võimalus sekkuda kooli juhtimisse).
Kokkuvõtteks, eestikeelsele õppele ülemineku elluviimine nõuab senisest märksa enam ressursse, keskset tuge ja tegusat eestvedamist.
Olulisemad soovitused
Riigikontrolli soovitused haridus- ja teadusministrile koostöös omavalitsuste juhtidega
- määrata selgelt kindlaks omavalitsuste ja koolijuhtide ülesanded esiteks eesti keele õppe toetamisel ja teiseks õpetajate värbamise toetamisel, näiteks leppida eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskavas kokku, milliseid tugimeetmeid pakuvad omavalitsused ja milliseid ministeerium;
- leppida õpetajate keeleõppe takistuste kaotamiseks kokku ühtne lähenemine või soovituslik parim praktika, kuidas paremini ühildada töötamist ja eesti keele õppimist, kuidas leida koolitöötajatele keeleõppimise ajaks asendajad jne.
Riigikontrolli soovitus haridus- ja teadusministrile
- luua koostöös ekspertidega praeguste meetmete (koolide pidamise üleandmine ja koolitusloa tühistamise) kõrvale muid võimalusi, kuidas probleemidega koolide juhtimises osaleda ja neid toetada või koolide pidamine üle võtta; ning seada selged kriteeriumid, milliste probleemide korral, millises ulatuses ja mis meetoditega ministeerium peaks koolide juhtimisse sekkuma.
Minister toetas Riigikontrolli seisukohta, et eestikeelsele õppele ülemineku puhul on tegu mitmetahulise reformiga, kus on rohkesti väljakutseid. Seepärast on ministeerium võtnud suuna reformi kesksele ja püsivale juhtimisele, sh struktuurimuudatuste tegemisele ministeeriumis. Minister nõustus, et reformi edukus sõltub eesmärgipüsitusest, stabiilsest juhtimisest ning koostööst, mida on vaja tagada pikemaks ajaks.
Linnapea nõustus suures osas auditiaruandes nimetatud probleemide ja ettepanekutega ning pidas oluliseks rõhutada, et eestikeelsele õppele üleminekuga seotud probleemid ei tohiks olla ainult omavalitsuste ja koolide lahendada. Eestikeelsele haridusele üleminekuks tuleb kokku leppida nii riigi, koolipidajate kui ka koolide konkreetsed ülesanded ja vastutus ning ette näha vahendid ülesannete täitmiseks.