2017. aasta haldusreformiga loodeti muu kõrval parandada ka kohalike omavalitsuste (KOV) avalike teenuste majanduslikku tõhusust, mille üheks eelduseks on vajadustele ja võimalustele vastavaks kohandatud asutuste võrk ja kinnisvara kasutus. KOVides viimastel aastatel toimunu näitab, et ümber on korraldatud nii asutuste struktuuri kui ka kinnisvaraportfelli.

• Haldusreformi järel on hallatavate asutuste arv KOVides vähenenud 613 võrra ehk ca 30%. 2017. aasta novembris oli hallatavaid asutusi KOVides 2070, kuid 2025. aasta mais 1457. Lõpetati 743 tegevus ja juurde loodi 130 asutust. Asutuste arvu vähendanud KOVides on kahanenud valdkonnajuhtide arv ja aeglustunud juhtide personalikulu kasv.
• Kuigi eraldiseisvate hallatavate asutuste arvu on vähendatud, on teenuse osutamine senistes asukohtades enamasti jätkunud. Näiteks on kõige enam KOVides vähenenud raamatukoguteenust korraldavate asutuste arv. 2025. aastal oli eraldi asutusena tegutsevaid raamatukogusid ca 3 korda vähem, kui 2017. aastal. Suur osa eraldiseisvate asutustena tegutsevatest raamatukogudest muudeti teenuspunktideks ja 91% juhtudel on teenuskoht säilinud.
• Reformi läbi teinud KOVidest on oma asutuste arvu vähendanuid 96% ja reformis mitteosalenud KOVidest 50%. Muudatusi on tehtud peamiselt teenuste kvaliteedi ja juhtimise parandamise põhjendusega, samuti dubleerimiste vähendamiseks. Arvestatav määr tegevuskohti on muudetud multifunktsionaalseks (31%) ehk mitu teenust on kokku koondatud.
• 2016. aasta hoonetest oli 2024. aastal jätkuvalt KOVide hooneportfellis 85%. Vahepeal on reformi läbi teinud KOVides võõrandatud või lammutatud 14% hoonetest, reformist eemale jäänud KOVides 10%. Samas on hoonete hulk enamikus KOVides (58%) viimastel aastatel mõnevõrra kasvanud. Selle põhjused on erinevad: on ehitatud uusi, soetatud kordategemiseks vanu, võetud arvele peremehetut vara jne. Osalt on see märk, et vajadust uute kaasaegsete ruumide järele rahuldatakse kiiremini, kui realiseeritakse kasutuseta jäänud hooneid. Kasutuseta hoonete hulk oli üldiselt 4–6%, kuid paiguti ka kordades suurem (nt Ida-Virumaal).
• 2018–2024 on investeeritud hoonefondi uuendamiseks KOVides suurusjärgus 1,2 miljardit eurot. Investeerimistempo on olnud keskmiselt 6–8% hoonete soetusmaksumusest ja ületanud amortisatsiooni. Toetusi on investeeringuteks saadud 450 miljonit eurot, millest 75% on euroraha ja 20% CO₂-kvoodiraha. Suurenenud on samuti KOVide võlakoormus, kuid enamasti mõõdukalt.