Riigikontroll: biojäätmete kasutuselevõtt on stagneerunud seisus, vaja on rangemalt jälgida biojäätmete eraldi kogumist

Priit Simson | 17.03.2021 | 00:00

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print

TALLINN, 17. märts 2021 – Kui Eesti soovib täita Euroopa Liidu ees võetud kohustusi, peab ta oluliselt parandama biojäätmete ringlussevõtu võimalusi ja toetama nõudlust biojäätmeist tehtud toodete järele, leiab Riigikontroll. Selleks, et ringlussevõtu eesmärkideni jõuda, peavad omavalitsused hakkama biojäätmeid senisest märksa rohkem eraldi koguma, sest see lihtsustab jäätmete taaskasutust. Praegu kogutakse eraldi vaid veerand tekkivatest biojäätmetest, mis tähendab, et kui olukord ei parane, ohustab Eestit Euroopa Liidu prügitrahv.

Riigikontroll juhib tähelepanu, et Eestis visatakse võrreldes mitmete teiste Euroopa Liidu riikidega liiga palju olmes tekkivaid toidu- ja aiajäätmeid muude jäätmetega ühte prügikasti. Biojäätmed sisaldavad toitaineid, millest tehtud komposti kasutamine aitab suurendada mullaviljakust. Samuti saab biojäätmeist toota biogaasi, mis võimaldab asendada taastumatuid energiaallikaid. Biojäätmed moodustavad olmejäätmeist ligi veerandi, kuid selleks, et neid saaks kasutada, on oluline need muust prügist eraldi kokku koguda.

„Lubadused ja reaalsus lähevad üha enam lahku,“ mainis riigikontrolör Janar Holm. „Kuigi Eestil on Euroopa Liidu liikmesriigina juba mullusest kohustus võtta ringlusse pool olmejäätmetest, suudab ta tegelikult tagasi ringlusse suunata neist alla kolmandiku. Ja just biojäätmete suurem ringlussevõtt, lisaks pakendijäätmetele, aitaks ringlussevõtu eesmärke saavutada.“ Holm osutas, et Eesti on sellele tasemele seisma jäänud juba kümneks aastaks.

Keskkonnaministeerium ei ole suutnud kümnendi jooksul tuua muutust, et koguda biojäätmed eraldi paremini kokku. Seejuures on 2019. aastal biojäätmete ringlussevõtt võrreldes aasta varasemaga vähenenud 18%-lt 11%-le. Kuigi olmejäätmete ringlussevõtt peaks 2025. aastaks kahekordistuma, valmib Keskkonnaministeeriumil tegevuskava selle eesmärgi saavutamiseks alles 2023. aastaks. Eesmärgid aga suurenevad veelgi, sest Eesti on Euroopa Liidu liikmesmaana andnud lubaduse, et 2025. aastal peab ringlusesse jõudma 55% ja 2035. aastal juba 65% olmejäätmetest.

Nii Keskkonnaministeerium kui ka Maaeluministeerium peaks lisaks sellele, et toidujäätmete teket vältida, panustama ka sellesse, et neist jäätmeist tehtav kompost jõuaks tagasi põldudele väärtuslike toitainetena, mis asendavad ka tehisväetisi ja parandavad mulla omadusi. „Maaelu arengukava meetmete kaudu oleks võimalik soodustada biojäätmetest toodetud komposti kasutamist, seda praegu aga tehtud ei ole,“ kommenteeris riigikontrolör Janar Holm. Biojäätmetest tehtud komposti kasutamisele annaks tõuke ka see, kui selle kasutust nõutaks teedeehitus- ja haljastusvaldkonnaga seotud hangetes.

Endiselt jõuab olmejäätmetest suur osa sortimata kujul prügilatesse. Osa prügilasse jõudvatest olmejäätmetest ladestatakse sortimata kujul, kuigi juba enam kui kümme aastat ei tohiks selliseid jäätmeid prügilates ladestada. Ringlusest välja jäävad biojäätmed satuvad segaolmejäätmete hulka ja kas põletatakse või viiakse prügilasse. Jäätmeseadus keelab prügilasse ladestada sortimata segaolmejäätmeid ning ladestatavates jäätmetes tohib olla maksimaalselt 20% biolagunevaid jäätmeid. Nendeks peetakse paberi- ja papijäätmeid, biojäätmeid, puitu ning looduslikust kiust tekstiili ja rõivaid.

Riigikontrolli analüüs näitas, et Keskkonnainspektsioon (nüüdseks Keskkonnaamet) ei ole aastatel 2017–2019 üheski prügilas kontrollinud ladestamisnõuete täitmist. Põhjenduseks, miks sortimata segaolmejäätmete prügilatesse ladestamist ei kontrollita, toob Keskkonnaamet, et õigusaktide nõuded on mitmeti tõlgendatavad ning omavalitsused väidavad, et korraldatud olmejäätmeveo raames toimuv liigiti kogumine, tootjavastutusorganisatsioonide poolt avalike pakendikonteinerite paigaldamine ning jäätmejaamade olemasolu tagavad, et jäätmeid sorditakse. Kas jäätmeid ka tegelikult liigiti kogutakse, ei ole kontrollinud ei omavalitsused ega Keskkonnaamet.

Riigikontrolli hinnangul tuleks Keskkonnaministeeriumil sätestada nõue, et prügilasse ei tohi ladestada olmejäätmeid, mida on võimalik põletada või mida on võimalik võtta materjalina kasutusse. Sel viisil on Keskkonnaametil lihtsam kontrollida, kas prügilatesse ladestatud jäätmed on sorditud. See tähendab, et prügilasse saab viia segaolmejäätmeid, millest on liigiti kogutavad jäätmed välja sorditud. Kokkuvõttes võiks selline nõue mõjutada omavalitsusi jäätmete liigiti kogumist edasi arendama.

Viimase viie aasta jooksul on märgatavalt kasvanud prügilas jäätmete taaskasutamine, kuid Riigikontroll näeb ohtu, et taaskasutuse nime all võib toimuda jäätmete ladestamine eesmärgiga vältida saastetasu maksmist. Oht tekib, kuna Keskkonnaamet ei tee taaskasutust lubades kindlaks, kas see on põhjendatud, keskkonnalubades ei ole seatud taaskasutusele täpseid nõudeid ning järelevalve ei ole tõhus.

Riigikontroll soovitas Keskkonnaametil jäätmete taaskasutamise lubamisel kontrollida, kas see tegevus on vajalik ning ega selle eesmärk ole hoiduda saastetasu maksmisest. Prügila käitajal tuleb tõendada usutavalt jäätmete taaskasutust; tõendada, et jäätmetega asendatakse looduslikke materjale, mida oleks muidu kasutatud; et jäätmete asendamine on kasulik ja jäätmeid taaskasutatakse samas koguses, nagu oleks vaja läinud looduslikke materjale.

Taustainfo

Riigikontrollil valmis kaks aruannet „Olmejäätmete hulgas olevate biojäätmete ringlussevõtt“ ning „Jäätmete taaskasutustoimingud prügilates ja järelevalve ladestamise üle“, mis hõlmavad perioodi 2017–2020.

Olmejäätmetest moodustavad veerandi biojäätmed. Aastal 2019 tekkis 122 000 tonni biojäätmeid. Keskkonnaministeeriumi andmetel on võimalik toidujäätmeid kompostida või neist biogaasi toota praegu maksimaalselt ligi 37 500 tonni aastas. Lisaks on võimalik aastas käidelda 57 000 tonni aiajäätmeid. Seni tekkinud biojäätmetest on võetud ringlusse vaid 11% (13 900 tonni), valdav osa sellest kompostitakse. Vaid 10 000 – 11 000 tonni komposti sertifitseeritakse, s.t veendutakse, et see vastab kindlatele nõuetele. Keskkonnaministeerium on tellinud ringlussevõtu eesmärkide saavutamise võimaluste selgitamiseks analüüsi, mis valmib 2021. aastal, ning edasised tegevused nii jäätme- kui ka ringmajanduse kohta kavandatakse alles 2022. aasta lõpuks, kui need teemad lisatakse valmivasse keskkonnavaldkonna arengukavva.

Eestis on viis tegutsevat olmejäätmete prügilat. 2019. aastal ladestati nendes kokku 175 000 tonni jäätmeid. Jäätmete ladestamisel tuleb maksta saastetasu, mille eesmärk on muuta jäätmete ladestamine kallimaks kui nende taaskasutamine või ringlussevõtt. Ühe tonni jäätmete ladestamise eest tuleb prügilal maksta 29,84 eurot. 2019. aastal maksid prügilad saastetasu kokku 4,9 miljonit eurot. Prügilad ka taaskasutavad jäätmeid jäätmekütuse tootmiseks ja mitmesuguste objektide ehitamiseks (nt prügila nõlvad, vahekihid, teed ja platsid). 2019. aastal taaskasutasid prügilad 110 000 tonni jäätmeid.

 

Priit Simson
Riigikontrolli kommunikatsioonijuht
+372 640 0102
+372 5615 0280
priit.simson@riigikontroll.ee
press@riigikontroll.ee
http://www.riigikontroll.ee/

  • Postitatud: 17.03.2021 00:00
  • Viimane muudatus: 16.03.2021 23:06
  • Viimane ülevaatus: 16.03.2021 23:06

Eestis visatakse liiga palju olmes tekkivaid toidu- ja aiajäätmeid muude jäätmetega ühte prügikasti.

Mihkel Maripuu/ Postimees/Scanpix Baltics

Lisamaterjalid

Dokumendid

Veel uudiseid