Riigikontroll: Raudteel 160 kilomeetrit tunnis niipea sõita ei saa

Priit Simson | 15.12.2020 | 12:00

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print

TALLINN, 15. detsember 2020 – Kuigi reisirongide kiiruste tõstmine 160-kilomeetrise tunnikiiruseni seati raudtee arengudokumentides eesmärgiks juba 2012. aastal, pole seda lähema kümne aasta jooksul kavas saavutada, leidis Riigikontroll oma täna avaldatud ülevaates. 2020. aasta veebruaris kinnitatud transpordiprogramm püstitab sõidukiirusele märksa tagasihoidlikumad eesmärgid: programmis on sihiks saavutada raudteel kiirus 120 km/h ning osal Tallinna-Tartu ja Tapa-Narva lõikudel 135 km/h. Riigikontroll leidis ülevaate tegemise käigus, et ehkki senised raudtee arengustrateegiad seavad eesmärgiks reisijate- ja kaubaveo suunamise maanteelt raudteele, on tehtud otsuseid, mis eelisarendavad tegelikult hoopis maanteetransporti.

Alates 2005. aastast on raudtee arendamist käsitletud 15 erinevas riigi strateegiadokumendis, paraku ei moodusta need terviklikku plaani ning vastuseta on jäänud küsimus, kuidas ja millal püstitatud eesmärke täita kavatsetakse ja kui palju see maksab. „Arengukavadest vastu vaatav pilt on kirju, aga ka vastuoluline,“ kommenteeris riigikontrolör Janar Holm ülevaate tulemusi. „Näiteks on peamised eesmärgid reisijate ja kauba suunamine maanteelt raudteele, transpordisektori kasvuhoonegaaside vähendamine, raudteeühenduse loomine Euroopaga ning reisirongide kiiruste suurendamine. Raudtee arengule tuleks kasuks, kui eesmärgid koondatakse selgeks riigi poliitikaks. Raudteetranspordi eeliseks maantee ees võiks teenuse hea kvaliteedi kõrval ollagi kiirus või madalam kasutustasu, kuid senine areng ei ole loonud veenvaid eeliseid.“

Kuni aastani 2030 plaanivad riik ja raudtee-ettevõtjad raudteesse investeerida üle 2,6 miljardi euro. See summa sisaldab nii olemasoleva raudtee vajadusi kui ka Rail Balticu rajamist. Arvestades aga senist raudtee rahastamise praktikat ning järgnevateks aastateks riigieelarvesse raudtee arendamiseks planeeritud raha, ei pruugi Riigikontrolli hinnangul kõikideks järgneva 10 aasta jooksul kavandatud raudtee arendamise tegevusteks 2,6 miljardi euro saamine olla realistlik.

„Olukorras, kus kaubavedu raudteel on vähenenud ning reisijateveo osakaal raudteel on kasvutrendiga, tuleks otsustada, kuidas raudteesektorit optimaalselt ülal pidada, arendada ning rahastada,“ sõnas Janar Holm. „Praegused soovid on mitmeid kordi suuremad kui eelneva kümnendi jooksul tehtud investeeringud kokku. Kui soovime ehitada Rail Balticut, elektrifitseerida suurt osa ülejäänud raudteest, rajada raudtee Haapsaluni ning samal ajal veel ehitada neljarajalisi maanteid, võivad need soovid kokku olla Eesti riigi jaoks ebarealistlikud.“

2020. aasta riigieelarve seaduse seletuskirja kohaselt eraldatakse aastatel 2020–2023 riigieelarvest praeguse avaliku raudtee arendamiseks kokku umbes 41,5 miljonit eurot ning Rail Balticule kokku 344 miljonit eurot. Uue, 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskirja kohaselt on aastateks 2021−2024 olemasolevale raudteele antavat rahasummat vähendatud. Rail Balticu tarbeks suunatakse uue eelarvega rohkem raha, sest Rail Balticu projekt jõuab ehitamise etappi.

Viimasel kümnel aastal ehk vahemikus 2010–2019 on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium raudteesektori ettevõtjatele eraldanud riigieelarvest kokku 522,8 miljonit, millest Euroopa Liidu raha on olnud 212,6 miljonit eurot.

Nagu ka teistes Euroopa Liidu riikides, sõltub Eestis avaliku raudtee ülalpidamine järjest enam riigi toetusest ning sektor vajab täiendavaid suuri investeeringuid, et säilitada taristu kvaliteet, tõsta ohutust ja rongide sõidukiirusi. Riigi omanduses olevatel raudtee-ettevõtjatel ASil Eesti Raudtee ja ASil Eesti Liinirongid (Elron) endal investeerimiseks raha ei jätku ning raudtee arendusprojektide elluviimine sõltub sellest, kui palju riik annab raudtee arendamiseks riigi enda, Euroopa Liidu ja/või CO2-kvoodimüügi raha.

Viimasel aastal eesmärkide hulka lisandunud kogu Eesti raudtee elektrifitseerimise projekt ei olnud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi prioriteetide hulgas ja projektiga alustati pärast seda, kui selgus, et elektrifitseerimiseks on võimalik saada välisraha ja see on üks meetmetest, mis võimaldab vähendada transpordisektorist tulenevat kasvuhoonegaaside heidet. Samas on raudteesektori eri osapooled heitnud ette projektiga kiirustamist, tasuvusuuringute puudumist ja alternatiivide kaalumata jätmist.

Riigikontroll tõstatas ülevaates kuus küsimust, millele tuleks vastutavatel ministeeriumitel, asutustel ja raudtee-ettevõtjatel leida vastused ja teha vastavad otsused edasiseks. Näiteks küsis Riigikontroll, millised on esmatähtsad raudtee arendamise vajadused, milliseid tegevusi ja millisel ajaperioodil tuleks esmajärjekorras ellu viia, millised on raudtee arendamise realistlikud plaanid, arvestades, et raudtee taristuettevõtjate − ASi Eesti Raudtee ja ASi Edelaraudtee − ja Elroni äritegevusest saadavad tulud on väiksemad kui kulud ning kõikideks investeeringuteks raha ei ole. Samuti tuleb otsustada, kas ja kuidas tuleks raudteetaristu haldamine lõimida loodavasse transpordi valdkonna ühendametisse, et tagada kulude kokkuhoid ning transpordi ühtne planeerimine nii kaupade kui ka reisijate liikumisel.

Taustaks:
Riigikontroll koostas ülevaate Eesti riigi raudteesektori arendamise eesmärkidest ning sellest, kuidas on neid eesmärke viimasel kümnel aastal (2010–2019) ellu viidud ning kuidas on neid plaanis tulevikus ellu viia. Riigikontroll soovis teada, kas riigil on visioon, millist ülesannet täidab reisijate ja kaupade liikumises Eesti raudtee tulevikus, kuidas püstitatud eesmärke saavutatakse ning kui palju see maksta võiks.

Riik rahastab raudteesektorit avaliku reisijateveo dotatsioonide, taristu investeeringute sihtfinantseerimise, ASi Eesti Raudtee kulude ja tulude tasakaalustamise, reisijateveo veeremi rendimaksete finantseerimise, kapitali sissemaksete ning arendusprojektide elluviimiseks antava Euroopa Liidu toetuse kaudu. Raudteetaristu ülalpidamist ja arendamist rahastatakse muu hulgas ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) määratud kasutustasudest.

Eestis on umbes 1514 kilomeetrit avalikku raudteed, mida haldavad riigi äriühing AS Eesti Raudtee ning eraettevõtja AS Edelaraudtee. Avalikul raudteel tegutseb kaks peamist veoteenuse osutajat: AS Eesti Liinirongid (Elron) korraldab avalikku reisijatevedu ning AS Operail on peamine Eestis tegutsev kaubaveo ettevõtja. ASi Eesti Raudtee, ASi Eesti Liinirongid ja ASi Operail omanik on riik ning ainuaktsionäri kohustusi täidab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

Kaubavedu Eestis on viimasel kümnel aastal vähenenud umbes kolm korda: 30 miljonilt tonnilt 2010. aastal 13 miljoni tonnini aastal 2019. Reisijate arv raudteel on viimasel kümnel aastal pea kahekordistunud: 2010. aastal sõitis raudteel 4,8 miljonit inimest, 2019. aastal oli reisijaid 8,4 miljonit.

 

Priit Simson
Riigikontrolli kommunikatsioonijuht
+372 640 0102
+372 5615 0280
priit.simson@riigikontroll.ee
press@riigikontroll.ee
http://www.riigikontroll.ee/

  • Postitatud: 15.12.2020 12:00
  • Viimane muudatus: 21.12.2020 20:06
  • Viimane ülevaatus: 21.12.2020 20:06

Kuni aastani 2030 plaanivad riik ja raudtee-ettevõtjad raudteesse investeerida üle 2,6 miljardi euro.

Urmas Luik / PARNU POSTIMEES/ Scanpix

Lisamaterjalid

Dokumendid

Veel uudiseid