Rahandusministeerium jälgib riigi äriühingute võlgasid kaudselt, arvutades iga-aastases äriühingute koondaruandes[1] äriühingule optimaalse omakapitali[2] osakaalu ja võrreldes seda tegeliku tasemega. Paraku ei ole omakapitali osakaalu põhjal jälgimine pidev, mis tekitab ohu, et võidakse jääda sündmustest maha. Näiteks 2022. aasta kohta avaldati koondaruanne 2024. aasta veebruaris. Andmed on küll aastaaruannete põhjal varem olemas, aga koondaruande toel laiema teadmise kujundamine ja selle põhjal tegutsemine võtab aega.
Riigi äriühingu osalust valitsev minister seab omaniku ootuste dokumendis äriühingu juhatusele ja nõukogule omakapitali osakaalu eesmärgi. Enamiku äriühingute puhul on omaniku ootustes lisatud üldine viide Rahandusministeeriumi koostatavasse riigi äriühingute koondaruandesse, kust saab täpset vahemikku vaadata.
Selleks, et optimaalse omakapitali eesmärgi seadmisest oleks kasu, peaks Rahandusministeerium andma konkreetsed suunised äriühingule või rakendama meetmed juhuks, kui äriühing optimaalse omakapitali vahemikust olulisel määral kõrvale kaldub.
Rahandusministeerium võiks kaaluda, kas kehtestada võõrkapitali[3] kaasamise piir ja määrata toimingud, mida rakendatakse siis, kui piirist üle minnakse. Võimalik on kehtestada väiksema kõrvakalde puhul ka pehmed meetmed. Näiteks võiks Rahandusministeerium nõuda või osutada tugevamalt, et äriühing peaks finantsplaane kindlaks määratud ajaks kohandama. Optimaalse omakapitali osakaalu järgimise selgem nõudmine äriühingu finantsplaanide ülevaatamisel keskendaks riigi äriühingu juhatuse ja nõukogu tähelepanu võõrkapitali tasemele ning vähendaks riske.
Rahandusministeeriumi vaatest on juhatuse ja nõukogu ning osalust valitseva ministeeriumi ülesanne jälgida, et ettevõtte finantssuhtarvud püsiksid optimaalsel tasemel. Samas, kui peaks tekkima olukord, kus äriühingul on võõrkapitali siiski oluliselt üle optimaalse taseme[4], ei ole Riigikontrolli hinnangul Rahandusministeeriumil mõjusaid meetmeid, millega panna äriühing optimaalse vahemiku suunas tegutsema.
Rahandusministeerium peab olemasolevaid meetmeid piisavaks. Ettevõtete finantsprognooside alusel saab vähendada dividende või vajaduse korral suurendada omakapitali[5]. Omakapitali suurendamise üle otsustamine on valitsuse ülesanne ja sel juhul on tegu juba tagajärgedega. See protsess puudutab riigieelarvet ja paljusid osapooli ning võtab oma aja. Riigikontrolli hinnangul oleks oluline rõhku panna eesmärgi poole suunamisele. Rahandusministeerium arvestab ühe välise meetmena, et võõrkapitaliga kaasneb panga kontroll, mis kindlustab laenu tagastamise koos intressiga. See distsiplineerib ja vähendab soovi üle investeerida.
Riigikontrolli hinnangul näeb Rahandusministeerium endal äriühingute võõrkapitali juhtimisel pigem abistavat kui jõustavat rolli. Mitmel äriühingul on viimastel aastatel omakapitali tase alla Rahandusministeeriumi arvutatava optimaalse taseme ja võõrkapitali tase optimaalsest kõrgem.
Joonisel 1 on esitatud äriühingud, kellel oli 2022. aastal omakapitali osakaal optimaalsest madalam ning enamikul neist oli see nii ka neli aastat varem. Joonis illustreerib olukorda, et nelja aasta jooksul ei ole viidud äriühingu omakapitali osakaalu optimaalsesse vahemikku.
Joonis 1. Soovitatust väiksema omakapitali osakaaluga riigi äriühingud (optimaalsest suurem võõrkapitali hulk oli kõigil joonisel kajastatud äriühingutel 2022. aastal) ( Lae fail alla siit :)
* Võõrkapitali tulp sisaldab ka sihtfinantseerimist, mis suurendab võõrkapitali osakaalu ja muudab optimaalse omakapitali osakaalu jälgimise keerukamaks.
Riigikontrolli hinnangul takistab mõjuvate meetmete rakendamist riigi omanduses olevate ettevõtete suhtes see, et Rahandusministeerium hoidub omakapitali osakaalu konkreetsest nõudmisest, sest hindamiskriteeriumid on subjektiivsed. Ettevõtete omakapitali optimaalne osakaal ei pruugi olla arvutatud piisavalt tugevatel alustel, et seda äriühingutele täie veendumusega eesmärgiks seada. Rahandusministeerium kasutab optimaalse omakapitali arvestamisel teoreetilist arvutust, mille aluseks olevaid eeldusi peavad nad täpselt sobivate võrdlusallikate puudumise tõttu subjektiivseks. Riigi äriühingute kapitalistruktuuri kõrvutab ministeerium samas tegevusvaldkonnas tegutsevate börsiettevõtete keskmistega. Kui võrreldavate börsiettevõtete tegevusvaldkond ei vasta riigi äriühingu valdkonnale, suurendab see ebatäpsust.
Kuna Rahandusministeerium ei pea oma seniseid hinnangukriteeriume piisavalt asjakohaseks, tuleks neil optimaalse omakapitali osakaalu hindamiseks töötada välja uued kriteeriumid. Seejärel saab kaaluda, mil viisil rangemalt jälgida laenamise piiranguid, näiteks kehtestada selleks töökorraldus ja määrata kindlaks piirmäär, mille ületamisel tuleb muuta finantsplaane või kokku kutsuda äriühingu nõukogu. Samuti tuleb kindlaks määrata, kuidas arvestada omakapitali nõuete puhul erinevate riskistsenaariumidega, millal jätta ära plaanitud investeeringud või varasid müüa ning millal viia info ja ettepanekud Vabariigi Valitsuse tasemele, et pidurdada dividendide väljamaksmist.
IMFi tööpaber 2020. aastast toob välja, et kui riigi äriühingud jäetakse järelevalveta, võib väheneda nende efektiivsus ja suureneda riskide võtmine, muu hulgas üleliigne laenamine. See võib juhtuda ootuses, et probleemide korral aidatakse ettevõtet maksumaksja raha eest.[6] Ka OECD 2015. aastal välja antud juhendmaterjalis on kirjeldatud, kuidas riik saab olla aktiivne omanik. Muu hulgas on märgitud, et riik peaks aktiivse omanikuna määrama riigi äriühingutele eesmärgid, mille hulgas on finantseesmärgid, kapitali struktuuri eesmärgid ja riskitaluvuse tasemed ning nende eesmärkide saavutamist tuleks ka aktiivselt jälgida.
Tabelis 1 on ülevaade, kui suur oli riigi äriühingute laenukoormus ja intressikulu 2023. aastal võrreldes 2022. aastaga. Äriühingute nimed on reastatud alates suurima laenumahuga äriühingust 2023. aastal kuni ilma laenuta äriühinguteni välja. Eesti Energia laenud moodustavad üle poole riigi äriühingute laenude kogumahust. Tabel illustreerib muutusi, mis võivad toimuda nii laenude mahus kui ka intressikuludes ühe aasta jooksul. Kokku oli riigi äriühingutel laene 2023. aasta lõpuks üle 2 miljardi euro ja intressikulu oli 2023. aastal üle 69 miljoni euro.
Tabel 1. 2022. ja 2023. aasta laenud ja intressikulud
|
Riigi äriühingu nimi
|
31.12.2022, laenud (tuhat eurot)
|
2022. a 12 kuud intressikulu (tuhat eurot)
|
31.12.2023, laenud (tuhat eurot)
|
2023. a 12 kuud intressikulu (tuhat eurot)
|
|
Eesti Energia AS
|
1 054 637
|
22 744
|
1 669 979
|
44 740
|
|
AS Tallinna Sadam
|
187 398
|
1 977
|
171 482
|
7 397
|
|
Riigi Kinnisvara AS
|
109 477
|
1 167
|
140 996
|
4 209
|
|
Elering AS
|
312 319
|
2 640
|
76 752
|
3 365
|
|
AS Eesti Raudtee
|
49 156
|
317
|
74 396
|
822
|
|
AS Eesti Liinirongid
|
57 634
|
4 013
|
54 086
|
3 782
|
|
AS Tallinna Lennujaam
|
45 478
|
329
|
41 189
|
1 400
|
|
AS Eesti Post
|
12 311
|
311
|
38 248
|
727
|
|
OÜ Transpordi Varahaldus
|
22 500
|
803
|
19 700
|
1 262
|
|
Lennuliiklusteeninduse AS
|
13 298
|
191
|
17 384
|
377
|
|
AS Operail
|
32 787
|
1 583
|
11 077
|
732
|
|
AS Nordic Aviation Group
|
2 000
|
7
|
6 000
|
228
|
|
AS Saarte Liinid
|
3 206
|
57
|
2 234
|
118
|
|
AS Vireen
|
1 408
|
37
|
1 083
|
64
|
|
AS Teede Tehnokeskus
|
84
|
3
|
88
|
6
|
|
AS KredEx Krediidikindlustus
|
67
|
1
|
54
|
3
|
|
AS Eesti Vanglatööstus
|
11
|
1
|
29
|
2
|
|
AS Eesti Loots
|
3 507
|
50
|
0
|
30
|
|
OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus
|
24
|
2
|
0
|
2
|
|
AS A.L.A.R.A
|
–
|
–
|
–
|
–
|
|
AS Eesti Loto
|
–
|
–
|
–
|
–
|
|
AS Eesti Varude Keskus
|
–
|
–
|
–
|
–
|
|
AS Hoolekandeteenused
|
–
|
–
|
–
|
–
|
|
AS Metrosert
|
–
|
3
|
–
|
–
|
|
Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS
|
–
|
–
|
–
|
–
|
|
OÜ Rail Baltic Estonia
|
–
|
5
|
–
|
8
|
|
Kokku
|
1 907 303
|
36 241
|
2 324 776
|
69 275
|
Rahandusministeerium küll seab omakapitali osakaalu eesmärke, ent on nende täpsuses kõhklev ega jälgi aktiivselt nende saavutamist. Isegi kui suuremate ettevõtete puhul vaadatakse nende finantsplaane kaks korda aastas, ei järgne sellele kokkulepitud aktiivseid samme, näiteks ei ole kõrvalekallete puhul konkreetset tegevust kokku lepitud.
Kokkuvõttes tegutseb Rahandusministeerium riigi äriühingute laenukoormuse juhtimisel siiski ainult selle kaudu, et teeb ettepaneku dividendide väljamaksmise suuruse kohta. Kui laenudega seotud riskid peaksid realiseeruma – ja kogemus näitab, et finantsolukord võib halveneda väga kiirelt –, siis vastutab lõpuks riik maksumaksja rahakotiga. Sellise olukorra vältimiseks peaks Rahandusministeerium olema valmis kasutama mõjusalt pidurit.
[1] Äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute koondaruanne.
[2] Omakapital on äriühingu varade ja kohustiste vahe. Optimaalse omakapitali osakaal näitab, kui palju võiks optimaalses olukorras moodustada äriühingu omakapital kogukapitalist. Rahandusministeeriumi arvutatav omakapitali väärtuse vahemik peaks toimima soovitusena, nii lae kui ka põrandana, millisel tasemel ettevõtete kohustisi hoida. 2022. aasta äriühingute koondaruandes jäi Rahandusministeeriumi arvutatud riigi äriühingute omakapitali optimaalne osakaal vahemikku 30–95%.
[3] Võõrkapital näitab, kui palju äriühingu varadest on soetatud võlgu. Võõrkapitali all mõistetakse laene ja muid kohustisi, näiteks hankijate tasumata arveid, võlgu töötajaile, maksuvõlgu.
[4] Võõrkapitali osakaal võib minna üle optimaalse taseme erinevatel põhjustel – näiteks kui äriühingul ei lähe äriliselt hästi, varade väärtus väheneb järsult või kohustised suurenevad. Samuti läheb omakapitali ja võõrkapitali tasakaal paigast ära, kui äriühingud kasutavad palju sihtfinantseerimist, mida vaadatakse optimaalse omakapitali arvutamise mudelis kui intressivaba kohustust.
[5] Omakapitali saab suurendada kas raha sisse makstes või muid varasid riigi äriühingule üle andes.