Ehkki seitse aastat tagasi seadis Eesti riik sihiks, et 2020. aastaks jätkab 35% põhikooli lõpetajatest oma kooliteed kutseõppes, näitab Riigikontrolli analüüs, et noorte haridusvalikud ei ole viimase kümnendi jooksul muutunud. Liikumist 2014. aastal vastu võetud elukestva õppe strateegia eesmärgi suunas pole märgata. Kutseõppeasutustes jätkas oma õpinguid 2019. aastal veidi üle veerandi põhikooli lõpetanutest ja see osakaal on püsinud kümnendi jooksul samal tasemel.

Piirkondlikul tasandil saab strateegia eesmärgi täidetuks lugeda vaid neljas maakonnas. Enim eelistavad põhikooli järel kutseharidust poisid ja vene õppekeelega põhikoolide lõpetajad. Nende seast on kutsehariduse valinud enam kui kolmandik.

Ümberkorraldused koolivõrgus, näiteks põhihariduse ja gümnaasiumiosa eraldamine, on loonud küll selgema valikukoha põhikoolijärgsele haridusteele, kuid kutsehariduse eelistajaid pole see juurde toonud. Koole, kus saab õppida 1.–12. klassini, on enim alles jäänud Põhja-Eestisse. 

Hoolimata sellest, et 2014. aastal seati elukestva õppe strateegia raames eesmärgiks kasvatada põhihariduse omandamise järel kutsehariduse valijate osakaalu nii, et aastaks 2020 jätkaks põhikooli lõpetajatest 35% õpinguid kutsehariduse statsionaarses õppes, pole seda eesmärki saavutatud.[1]

Perioodil 2010–2019 on aga üldhariduskoolides õpingute jätkajate osakaal püsinud vahemikus 71–73% ning kutsehariduskoolide puhul vahemikus 27–29% [2]. 2019. aastal õppis üldhariduskoolis edasi 73% ja kutsehariduskoolis 27% õpilastest. Seega pole Eestis tervikuna õpilaste haridusvalikud pärast põhihariduse omandamist kümne aasta jooksul muutunud.

Kui aga vaadata õpilaste haridusvalikuid maakonna tasemel, siis on märgata piirkondlikke erisusi ja ka seda, et kümne aasta võrdluses on kohati toimunud ootustele vastupidised muutused (vt joonis 1). Näiteks, kui 2010. aastal oli Hiiumaal ja Saaremaal kutsekoolides edasiõppijaid põhikoolilõpetajate seast üle kolmandiku, ehk eesmärgiga seatud proportsioonis, siis 2019. aastal on nende osakaal väiksem, vastavalt 26% ja 22%. Kutseharidusõppes jätkajate osakaal on märkimisväärselt vähenenud ka Viljandi ja Jõgeva maakonnas.

Eesmärk täidetud neljas maakonnas

Seevastu paistavad kutsehariduse huvi kasvuga silma Rapla ja Pärnu maakonna noored. Pärnumaal on tõusnud kutsehariduses jätkajate osakaal 29%-lt 35%-le ja Rapla maakonnas 29%-lt 37%-le. Kokkuvõttes võib öelda, et 2019. aastal täideti strateegias seatud eesmärki 15 maakonnast vaid neljas. Lisaks Rapla ja Pärnu maakonnale on ka Ida-Viru ja Valga maakonnas kutseõppurite osakaal olnud püsivalt võrdlemisi suur. Valga maakonnas on kutsehariduses jätkajate arv kasvanud 33%-lt 37%-le ja Ida-Virumaal 36%-lt 38%-le.

Suurima rahvaarvuga Harju maakonnas pole õpilaste haridusvalikud vaadeldud perioodil oluliselt muutunud – kui 2010. aastal jätkas kutsekoolis 22%, siis 2019. aastal 23% õpilastest. Rohkem kui kolmveerand Harjumaa õpilastest jätkab õpinguid endiselt üldhariduskoolis.

Joonis 1. Kutseharidust omandama asunud põhikoolilõpetanute osakaal maakondades 2010. ja 2019. aastal, %

Haridusvalikud erinevad lisaks maakonnale ka soo ja õppekeele poolest. Kutsekoolis edasiõppimise osakaal on tüdrukute ja poiste seas püsinud samal tasemel viimased kümme aastat. 2019. aastal jätkas kutseõppes tüdrukutest 18% ja poistest 36%.

Venekeelsete õpilaste seas on kutseharidus populaarsem

Õppekeele järgi vaadeldes on kutsehariduses jätkajate osakaal oluliselt suurem vene õppekeelega põhikooli lõpetajate seas. Eesti keelekümbluse või eesti õppekeelega põhikoolilõpetajad valivad kutsehariduses jätkamise peaaegu poole harvem, mis näitab, et vähesem eesti keele oskus kipub suunama valikuid üldhariduses (ja sealt edasi kõrgkoolis) jätkamise asemel kutsehariduse kasuks (vt joonis 2).

Joonis 2. Kutseharidust omandama asunud põhikoolilõpetanute osakaal õppekeele ja soo järgi aastatel 2010–2019, %

Kahanev rahvaarv, rahvastiku regionaalselt ebaühtlane paiknemine ja linnastumine on toonud kaasa vajaduse muuta koolivõrku nii, et selle ülalpidamine oleks jätkusuutlik ning samas oleks tagatud õpilastele võimalused saada heal tasemel haridus. Õpilaste arv on viimasel kümnendil kasvanud vaid Harju- (34%) ja Tartumaal (15%) ning vähesel määral ka Raplamaal (3%). Ülejäänud maakondades on õpilaste arv oluliselt vähenenud, kõige enam Jõgeva- (24%), Võru- (21%) ja Valgamaal (18%).

Koolivõrgu kooskõlla viimiseks demograafiliste muutustega on mitmeid võimalusi ning ühena neist on asutud põhi- ja gümnaasiumiharidust andvaid õppeasutusi eraldi pidama. Varasem harjumuspärane lahendus kodulähedase kooli näol, kus sai õppida esimesest klassist kuni üldkeskhariduse omandamiseni, on asendunud kodulähedase põhikooli ja kodumaakonnas paikneva põhikoolist eraldiseisva gümnaasiumiga, seda eelkõige vähenenud õpilaste arvuga piirkondades.

2010. aastal jätkasid 13 maakonnas rohkem kui pooled gümnasistidest samas koolis, kus olid omandanud põhihariduse (vt joonis 3). 2019. aastal on selliste õpilaste osakaal aga vähenenud kõigis maakondades, välja arvatud Saaremaal. Võrumaal vähenes samas koolis edasi õppijate arv kümne aastaga 42%-lt 19%-le ja Jõgevamaal 74%-lt 34%-le. Harjumaal on muudatus olnud tagasihoidlikum, 71%-lt samas koolis jätkajatest on jõutud 58%-le. Samal perioodil on kasvanud põhikoolide arv (253-lt 306-ni) ja kahanenud gümnaasiumiastmega haridusasutuste arv (224-lt 157-ni).

Joonis 3. Gümnaasiumiastme õpilaste osakaal, kes õpivad edasi samas koolis, kus omandasid põhihariduse 2010. ja 2019. aastal, %

Põhihariduse ja gümnaasiumi eraldamine loob selgema valiku ka õpilastele. Kui peale põhihariduse omandamist senises koolis jätkata pole võimalik, peavad uude õppeasutusse minema ja valiku tegema kõik, sõltumata sellest, kas jätkatakse gümnaasiumis või kutsehariduskoolis.

Senine tegevus põhihariduse ja gümnaasiumi eraldamisel ei ole aga pannud õpilasi rohkem valima kutsehariduse kasuks. Riigikontroll jääb teemal silma peal hoidma ka edaspidi, sest lähiaastatel on Haridus- ja Teadusministeeriumil plaanis välja töötada ühtne keskharidusstandard, mille rakendamine võimaldab senisest enam lõimida üld- ja kutsekeskharidust, keskendudes keskhariduse ning praktiliste oskuste omandamisele.

Taustaks:

2020. aasta lõpus alustas Riigikontroll auditit koolivõrgu korrastamise teemal ning selle valmimine on kavandatud 2021. aasta sügisesse. Auditi ettevalmistuse käigus analüüsiti muutusi õpilaste põhikoolijärgsetes haridusvalikutes.

• Postitatud: 13.05.2021 12:00
• Viimane muudatus: 13.05.2021 12:03
• Viimane ülevaatus: 13.05.2021 12:03