Riigikontrolli blogi

2024 | 2023 | 2022 | 2021 | 2020 | 2019 | 2018 | 2017 | 2016 | 2015 | Kõik aastad

Rahandusministeerium saaks mõjusamalt rakendada hoobasid riigile kuuluvate ettevõtete võlariskide maandamiseks

24.05.2024 | Dmitri Teras, audiitor

Rahandusministeeriumil oleks aeg olla valmis laskma käiku hoobasid, millega mõjusamalt ennetada riigile kuuluvate ettevõtete võlariske ning vajaduse korral kiirelt sekkuda, kasutades oma hinnanguid olukorrale. Ehkki Rahandusministeerium loodab riskide maandamisel riigi äriühingute juhatuste ja nõukogude igapäevasele tegevusele ning pangalaenude puhul pankade seatud piirangutele, ei tarvitse neist piisata. Kui riik ei hoia silma peal, kasvab ülelaenamise risk – ootuses, et probleemide korral päästetakse ettevõte maksumaksja rahaga. Kui mõnel riigi äriühingul peaks võlatase lähenema kriitilise piirini või selle piiri ületama, ei jõua Rahandusministeerium õigel ajal reageerida, sest tema käsutuses olevad meetmed on piiratud. Rahandusministeerium on seni pigem hoidunud riigi äriühingute omakapitali osakaalu konkreetsest nõudmisest, sest hindamiskriteeriumid sisaldavad palju subjektiivseid elemente.

Loe edasi

Riigikontrolör Janar Holm: ministri käskkirjaga ei saa ümber vormida Riigikogus otsustatut

12.01.2024 |

TALLINN, 12. jaanuar 2024 - Riigikontrolör Janar Holm kommenteeris Haridus- ja Teadusministeeriumi kavatsust Vabariigi Valitsuse heakskiidul eirata riigieelarve seaduses konkreetselt fikseeritud toetuse kogusummat ning plaani suurendada Riigikogu otsustatud üldhariduskoolide pidamise toetussummat ministri käskkirjaga 5,35 miljoni euro võrra. "Kui Vabariigi Valitsus soovib suurendada kohaliku omavalitsuse üksuste üldhariduskoolide toetussummat, on see täiesti võimalik, kuid selleks on vaja esitada Riigikogule arutamiseks 2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu. Leian, et haridusministeeriumi leitud 5,35 miljonit ei saa kasutada ministeeriumi soovitud viisil enne, kui Riigikogus pole 2024. aasta riigieelarvet vastaval viisil muudetud. Küsimus ei ole eesmärgis õpetajate palgaraha suurendada või Riigikontrolli tähenärimises, vaid põhimõtte rikkumises, et teatud riigieelarve otsused on seadusandliku võimu teha."

Loe edasi

Janar Holm: Üldharidussüsteem jagatud vastutuse vastutamatuses

13.12.2023 | Janar Holm, riigikontrolör

Üldharidussüsteemi korraldamisel on Eestis liiga palju selgelt kindlaks määramata vastutust keskvõimu ja omavalitsuste vahel, mis toob kaasa selle, et edu tunnistatakse meeleldi omaks, kuid probleemide puhul näidatakse näpuga teiste suunas. Ja isegi siis, kui vastutaja on selgelt paika pandud, on mõnikord ühel või teisel poolel tekkinud ahvatlus oma sekkumisega muuta selge olukord ebaselgeks. Tulemuseks on paraku üldine vastutamatus ja segadus.

Loe edasi

Euroopa Liidu miljardid ootavad: kuidas nende kasutamisel taas rajale saada?

19.09.2023 | Ermo Liedemann, vanemaudiitor

Rahandusministeeriumi toon valitsusele euroraha rakendamisest raporteerides on muutunud üha murelikumaks. Eestil on veel neli kuud aega, et vältida Euroopa Liidu rahastamisperioodi 2014–2020 ühtekuuluvuspoliitika toetusraha kaotsiminekut, kuid raha kasutustempo eesmärgid on seni jäänud saavutamata. Rahandusministeerium on valitsust teavitanud, et probleeme on ka uue, juba alanud perioodi 2021–2027 välistoetuste rakendamisel. Üleskutsest üheskoos pingutada ei pruugi aga piisata ning vaja on tegeleda viivituste juurpõhjustega. Kokkuhoiuajal on euroraha iseäranis magusaks leivaks ja selle paindlikust rakendamisest on Eestil ette näidata kogemused nii 15 aasta taguse majanduskriisi ajast kui ka hilisematest aastatest.

Loe edasi

Ettevõtete rahalise toetamise andmestiku terviklikkus ja kasutatavus jätavad soovida

05.07.2023 | Märt Loite, peakontrolör

Riigikontrolli analüüsiosakonna peakontrolör Märt Loite saatis täna rahandusministrile märgukirja, kus käsitleb probleeme ettevõtete rahalise toetamise andmestiku terviklikkuse ja kasutatavusega. Peakontrolör palub kirjas ministrit pöörata tähelepanu praktilistele kitsaskohtadele, mis takistavad ettevõtete toetuste kujundajatel ning rakendajatel olla kursis sellega, kellele, millisest allikast ja millises mahus toetusi juba antud on. Praegune olukord pärsib läbimõeldud ja läbipaistvat ettevõtete toetamist. "Riigikontrollile nähtub, et riik on viimase 10 aastaga andnud kümnete eri asutuste kaudu enam kui 36 000 Eesti ettevõttele rohkem kui 4 miljardit eurot, kuid jätnud andmete puudulikkuse ja toetusandjate vähese koostöö tõttu kasutamata selle majanduspoliitika hoova täieliku potentsiaali. Riik saaks anda ettevõtetele soovi korral hoogu palju täpsemalt (innustada sektoreid erinevalt, tiivustada tulutoovaid tegevusi, stimuleerida soovitud tulemusi), kui toetuspoliitika kujundajate käsutuses oleks terviklikum ja usaldusväärsem info senise abi ning selle mõju kohta," seisab märgukirjas.

 

NB! Selgitus lisatud tabeli kohta: Info lisatud Exceli tabelis (ligi 121 000 kirjet, hõlmab aastaid 2013–2021) on kokku pandud auditeeritavate tehtud väljavõtete põhjal, mida nad tegid vastuseks Riigikontrolli päringutele riigiabi registrist olevatest andmetest (vastutav töötleja Rahandusministeerium) ja riigiabi registris sisalduvatest toetuse andjate enda andmetest. Riigikontroll rõhutab, et ei ole ise teinud eraldi toiminguid, mis võimaldaksid kinnitada, et ühel või teisel andmereal toodud info on korrektne ja täielik. Tabel lihtsalt näitlikustab, millist infot sisaldasid toetuste kohta registrid hetkel, mil toetusandjad auditi käigus päringutele vastuseks väljavõtteid tegid. Riigikontroll on tabelist välja jätnud alla 1 euro suurused „toetused“.

Loe edasi

LNG vastuvõtmise võimekuse tagamine ootab otsuseid

18.05.2023 | Janar Holm, riigikontrolör

Riigikontroll analüüsis Paldiskisse veeldatud maagaasi ehk LNG vastuvõtmise võimekuse loomist. Võtsin kokku analüüsi tulemused ja saatsin kliimaministrile märgukirja, kus osutan mõnele probleemile, mille lahendamise vajadusest soovin informeerida.

Loe edasi