Ehkki eurotoetuste kasutuselevõtt on võrreldes eelmise aasta esimese poolega oluliselt kiirenenud, jääb nende kasutamine siiski kavandatule pea kolmandiku jagu alla, kirjutab Riigikontrolli vanemaudiitor Ermo Liedemann. 

Kui eelmise aasta juuni lõpuks oli riigieelarvesse kavandatud ligi 1,5 miljardist eurost välistoetustest kasutatud vaid 260 miljonit eurot ehk 18 protsenti, siis aasta viimastel kuudel suudeti väljamaksetempot sedavõrd tõsta, et kokku kasutati 2022. aastal välistoetusi summas 1,016 miljardit eurot. See on ca 70 protsenti planeeritust. 2022. aastal jäi kavandatust kasutamata 445 miljonit eurot välistoetusi.[1]

Viivitused toetusraha kasutamisel on hinnatõusu tingimustes tähendanud seda, et Eesti saab sama raha eest kavandatust vähem korda tehtud koolimaju, teid, tervisekeskusi ja muud vajalikku, mida on pikalt oodatud. Raha kasutamisega hilinemise tõttu on edasi lükkunud ka osa välistoetustest kavandatud teenuste osutamine. Kuigi eelmise aasta lõpus kasvas välistoetuste kasutamise tempo märkimisväärselt, on tarvis toetuste kasutamist kiirendada või vähemalt kiirust hoida, sest vastasel juhul võib osa seni kasutamata rahast sootuks kaotsi minna.

Igal aastal kasutatakse riigieelarvega rohkem kui kümmet välistoetuste fondi ehk rahastusallikat, mille rakendamisele kehtivad erinevad nõuded ja tähtajad.[2] Eesti jaoks on praegu ilmselt kõige kriitilisem perioodi 2014–2020 Euroopa Liidu struktuurivahendite kiire ja läbimõeldud kasutamine, sest kui midagi jääb sellest 2023. aasta lõpuks kasutamata, jääb Eesti sellest rahast ilma. Kuigi tehniliselt võib väljamakseid teha veel ka 2024. aasta alguses, siis ainult nende kulude katteks, mis on tehtud hiljemalt tänavuse aasta lõpus ehk lähema kaheksa kuu jooksul.

2022. aasta lõpuks oli Euroopa Liidu eraldatud ca 3,7 miljardist eurost toetuse saajatele välja makstud veidi üle 3,1 miljardi euro ehk ca 84 protsenti.[3] See tähendab, et 2023. aastal tuleb raha kaotamise vältimiseks kasutada veel ca 600 miljonit eurot struktuurivahendeid ehk veidi rohkem, kui õnnestus kasutada mullu. Veidi manööverruumi on jätnud, et lõppeval eelarveperioodil saab raha kasutada ühe aasta võrra kauem kui sai perioodil 2007–2013. 

Raha kasutuselevõtu tempo oli perioodil 2007–2013 Euroopa Liidu struktuurivahendite puhul läbivalt kiirem kui lõppeval eelarveperioodil. Perioodi 2007–2013 toetusraha oli näiteks kaheksanda rakendusaasta lõpuks juba 89 protsendi ulatuses kasutatud; nüüd oli kasutatud 69 protsenti. Kui vaatleme ka üheksandat rakendusaastat, siis perioodi 2007–2013 toetusraha oli üheksanda rakendusaasta lõpuks 99% ulatuses kasutatud; lõppeval perioodil 84% ulatuses.

2022. aasta detsembris valitsusele tehtud ettekandes nentis Rahandusministeerium, et ministeeriumid, kes toetusraha haldavad, ei näe siiski suuri riske raha tähtaegse kasutamise seisukohalt. Loodetavasti on ministeeriumi optimism põhjendatud, sest toetusraha liiga optimistlik planeerimine ja alakasutamine on kestnud nüüd mitmeid aastaid. Rahandusministeerium viitab, et välistoetuste rakendamine on aeglustunud koroonaviirusest tingitud kriisi ja Vene-Ukraina sõja mõjul, kuid aeglustumist võrreldes eelneva toetusperioodiga oli märgata ka juba enne mainitud kriise.

Riigikontroll tõi augusti lõpul avaldatud aruandes välja kaheksa välistoetuste rakendamise riski ja õppetundi.[4] Näiteks leidsid ministeeriumid aruande koostamise ajal, et välistoetuste aeglase kasutamise peamine põhjus on ajakadu protsessides, mis eelnevad raha avanemisele, sh viivitused toetuste kasutamise tingimuste riigisiseses kokkuleppimises. Toetuste kasutamist pärsib oluliselt ka riigihangete luhtumine. Lisaks käib järjest uute välistoetuste kavandamine ja kasutusse suunamine sama arvu inimestega riigile ilmselt üle jõu.

Süsteemsemad murekohad välistoetuste rakendamises ei pruugi olla poole aastaga leevenenud. Seepärast tuleb vältida killustumist liiga paljude tegevuste vahel. Välistoetuste rakendamisel tuleb tippkoormusega aegadel tagada piisavalt töötajaid või jagada töötajate tööaega paindlikult, et vältida menetluslikku takerdumist.

Juba on ootel uued miljardid paljudest allikatest: perioodi 2021–2027 struktuurivahendid, taaste- ja vastupidavusrahastu, Õiglase Ülemineku Fond. Otsida tuleks võimalusi, mis vähendaks nii toetuse saaja kui ka andja koormust raha taotlemisel ja kulude heakskiitmisel.

• Postitatud: 23.03.2023 10:00
• Viimane muudatus: 23.03.2023 09:40
• Viimane ülevaatus: 23.03.2023 09:40