Et üldse valikuid teha, on vaja kõigepealt ideid

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print | Saada sõbrale

Andsin täna Riigikogu esimehele Eiki Nestorile üle tänavuse Riigikontrolli aastaraporti, kus kokkuvõte riigi majanduse ja rahanduse väljavaadetest ning riigi varaga seotud probleemidest. Läheme uuele aastale vastu olukorras, kus Eesti riigivõlg on kogu Euroopa Liidu kõige väiksem, raamatupidamine on korras, tööhõive on saavutamas maksimumi, tööjõu tootlikkus on aga tagasihoidlik ja võrreldes muu Euroopaga tasemel, kus see oli viis aastat tagasi. Oma värskeimas aastaaruandes on Eesti Pank märkinud, et Eesti majandus on teelahkmel ja majanduse sisuline kasvumootor – tootlikkus – on juba pikka aega paigal tammunud.

Eesti majanduskasv oli 2015. aastal pea poole kasinam Euroopa Liidu liikmesriikide keskmisega võrreldes ning kahanenud on ka Eesti ostujõud – keerulisema nimetusega sisemajanduse koguprodukt inimese kohta ostujõu standardi alusel –, mis näitab tinglikult riigi ja selle inimeste tulutaset, võrreldes teiste riikidega ja võttes arvesse hinnaerinevusi. Eesti majanduse ja riigi rahanduse lähiaastate väljavaated on varem prognoosituga võrreldes veidi halvenenud ja nii on tulevikus keeruline kasvatada riigitulusid soovitud tempos.

Surve riigi toimimisele ja ülalpidamiskuludele aga suureneb. Riigieelarve kasvab ka edaspidi, ent paindlikult kasutatavat vaba raha on jätkuvalt vähe. Ette broneeritud kulude osakaal suureneb tänavuselt 78%lt ligikaudu 80%ni aastaks 2020. Ehkki Riigikontroll ja Rahandusministeerium on fikseeritud kulude suurt osakaalu näinud probleemina aastaid, ei ole riigieelarve kasutamise paindlikkust suudetud suurendada.

Juba mõne aasta pärast võtab riigieelarve kuludest poole sotsiaal- ja tervishoiuvaldkond ning see jätab vähe võimalusi toetada riigi muude tegevusalade arengut. Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt on aastal 2020 kõigi ülejäänud riigi tegevusvaldkondade kulud suhtena SKPsse samal tasemel või väiksemad kui praegusel 2016. aastal. Riigi investeeringutest tehakse jätkuvalt suur osa Euroopa Liidu toetuste abil.

Riigijuhtidel on keeruline eirata vajadust vaadata põhjalikult üle väga paljud, kui mitte kõik riigi ülesanded ja kohustused oma inimeste ees ning püüda leida võimalusi neid järjest paremini ja tõhusamalt täita. Kui riigi ülesanded ja nende sisu on selge, alles siis selgub, kui palju ja milliseid inimesi meil nende ülesannete täitmiseks vaja on, kus vähem, aga kus ka rohkem. Ja kui palju selleks kõigeks raha on vaja.

Kui Eesti ettevõtted ei tee tuleviku kasvu toetavaid investeeringuid ja riik majanduskasvu soodustavaid reforme, siis võib meil ees seista olukord, kus aktuaalne ei ole mitte küsimus, kuidas majanduse arengut kiirendada, vaid see, kuidas olemasolevatki taset säilitada.

Eesti demograafiline väljavaade raskendab arengueesmärkide saavutamist veelgi ja lisab nõudlikkust riigivalitsejate suhtes, kes peavad tegutsema läbimõeldult ja edasiviivalt. Ja selleks peab olema värskeid ja toimivaid ideid.

Riik täidab oma ülesandeid elanike ees, kehtestades õigusakte ja kasutades vara. Riigi vara ei piirdu pelgalt riigikassasse laekuvate tuludega, mida valitsus Riigikogu loal Eesti elu edendamiseks tarvitab. Riigile kuulub ka näiteks miljardite eurode väärtuses maad ja metsa, tuhandeid hooneid, rajatisi, kümneid äriühinguid, sihtasutusi jms. Sellest, kui oskuslikult käib riik ümber oma varaga, on riigil rahas ning inimestel teenustes palju võita või kaotada.

Riigikogu ja valitsuse otsustest ning nende tegemise viisist sõltub, kas vara kasutatakse Eesti kestliku arengu toetamiseks parimal moel, vältides ebamõistlikke kulusid, saavutades seatud arengueesmärke ning suurendades ühiskonna kui terviku tulusid või mitte. Riigikontroll on oma töös näinud riigi varaga tõhusa ümberkäimise ja hästi ettevalmistatud otsuste kõrval ka seda, kuidas reforme algatatakse ja/või viiakse ellu ebapiisavale infole tuginedes, kiirustades või hoopis vajalike otsustega viivitades.

Tänavuses aastaülevaates ongi Riigikontroll keskendunud sellele, kuidas tõhustada riigi ülesannete täitmist ja riigi ülalpidamist puudutavate reformide ettevalmistamist ning elluviimist; kuidas parandada riigi varaga seotud otsuste tegemise kvaliteeti ja läbipaistvust ning kuidas kasutada riigi ja maksumaksja vara tõhusamalt ja tulusamalt.

Teiste teemade hulgas leiate ülevaate ja õppetunnid nüüdseks juba 15 aastat kestnud riigi kinnisvarareformist ning veelgi kauem käimas olnud maareformist. Analüüsitud on riigi äriühingute ja sihtasutuste majandamise korralduse probleeme ning arengut.

Aeg on andnud riigi juhtidele juba ammu märku, et kosmeetilistest muudatustest enam ei piisa. Elu ise sunnib meile peale põhimõttelisemad muudatused.

Loodan, et ka tänavusest ülevaatest saavad otsustajad tuge ja nõu, kuidas teha valikuid veelgi läbimõeldumalt. Et aga üldse valikuid teha, on vaja kõigepealt ideid.

Aastaülevaate saab alla laadida Riigikontrolli kodulehelt: Riigikontrolli aastaraporti täistekst (pdf)

  • Postitatud: 7.11.2016 0:00
  • Viimane muudatus: 23.10.2018 11:09
  • Viimane ülevaatus: 23.10.2018 11:09

Riigikontroll

Lisamaterjalid

Dokumendid

Veel uudiseid