TALLINN, 23. november 2005 - Riigikontrolli hinnangul ei ole põllumajandusministeeriumi tegevus riigi ehitiste ja maa haldamise korraldamisel olnud piisavalt eesmärgistatud ja süsteemne ning ministeerium peaks intensiivistama jõupingutusi riigile kahjulike lepingute muutmiseks või lõpetamiseks.

Vara on antud kasutada riigile kahjulikel tingimustel. Riigikontroll on varasemates auditites kordu­valt juhtinud tähelepanu Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas riigile kahjulikel tingi­mustel sõlmitud rendilepingutele ning ministeerium on alati lubanud olukorda parandada. Sellele vaatamata ilmnesid ka äsjase auditi käigus analoogsed puudused.

Enamasti on vara kasutusse antud keskmisest turuhinnast oluliselt madalama hinnaga, järgimata riigi­varaseaduses sätestatud nõuet taotleda riigivaratehingutest riigile võimalikult palju tulu.

Riigikontroll on korduvalt juhtinud ministeeriumi tähelepanu riigivara põhjendamatult madala tasu eest kasutusse andmisele, kuid minis­teerium on väga visa muutma sõlmitud rendilepinguid. Mitme­tes lepingutes on sätteid, mis piiravad oluliselt lepingute riigile soodsamaks muutmise võimalusi.

Põllumajandusministeerium on astunud samme riigile ebasoodsate rendilepingute muutmiseks, kuid samas on sõlmitud ka uusi riigile ebasoodsaid lepinguid. Näiteks anti 2004. aastal OÜ-le Hiiumaa Agro rendile 557,5 hektarit maad tasu eest, mis on mitmeid kordi väiksem kui rentniku võimalik tulu sellel maal oleva metsa raiest.

Mõnest riigivara kasutada andmise kokkuleppest ei olnud ministeerium üldse teadlik. Näiteks oli Jäneda Õppe- ja Nõuandekeskus andnud äri­ühingule 168,7 hektarit riigimaad tasuta kasutada, kuigi riigivaraseaduse järgi on äriühinguile vara tasuta kasutusse andmine keelatud.

Ministeeriumil puudus ülevaade rentnike sõlmitud allrendilepingutest ja nende tingimustest. Mitmed rentnikud on rendile võetud vara andnud allrendile oluliselt suurema tasu eest, kui nad ise rendile andjale maksavad. Nii näiteks saab Eesti Põllumajandus-Kaubandus­koda oma allrentnikelt renti ca 70 kr/m2, makstes ise Põllumajandus­ministee­riumile 40 kr/m2. Eesti Piimaliit saab paljude allrentnike käest 100 kr/m2, makstes ise põllumajandusministeeriumile 40 kr/m2. Riigikontrollile väideti ministeeriumis, et sellistest asjaoludest ei olnud ministeerium teadlik.

Riigikontroll on seisukohal, et allrendist laekunud tulusid peaksid mittetulundusühingud kasutama üksnes renditud pinna parendamiseks ning et allrent ei tohiks olla lisatulu teenimise allikaks. Rendilepingutes fikseeritud rendisummast oluliselt kõrgema allrendi küsimine tõendab, et ministee­rium oleks saanud küsida põhirentnikult kõrgemat renti.

Ministeerium pole ka suutnud tagada, et riigivara registri andmed valitsemisala riigivara kohta oleksid täpsed – paljude objektide osas olid riigivara registri ja ministee­riumi valitsemisala asutuste andmed erinevad. Allasutustel on mõnest lepingust ministeeriumile teatamine aega võtnud neli või isegi enam aastat. Mõned kinnisvara kasutusse andmise juhud on üldse riigivara registris kajastamata.

Põllumajandusministeeriumil ei ole valitsemisala hõlmavat kinnis­vara haldamise tegevus­kava. Ei ole ka välja selgitatud, milline osa praegu kasutusse antud riigivarast ning milliseid eesmärke silmas pidades on edaspidi vajalik.

Põllumajandusminister nõustus Riigikontrolli ettepanekutega. Põllumajandusminister märgib vastuses, et ministeerium on asunud likvideerima välja toodud puudusi. Ministri kinnituse kohaselt on praeguseks kõik riigivaraga seotud rendi- ja üürilepingud registreeritud riigivara registris ning lepingute läbi­vaata­mist ja korrastamist jätkatakse. Ministeeriumi riigivara haldamise büroo on alustanud valitsemis­ala asutuste valduses oleva riigivara ülevaatust, mille käigus tehakse kindlaks vara seisukord ja kasutuse otstarve. Ministeerium on kavandanud 2006. a võõrandada enamiku kontrolli­aruandes välja toodud rendi- ja üürilepingutega koormatud tervikvaradest.

Riigikontroll auditeeris Põllumajandusministeeriumi tegevust tema valitsemisalas oleva kinnisvara haldamisel, keskendudes eelkõige põhitegevuseks mittevajaliku vara kasutamisele. Põllumajandus­ministeeriumi valitsemisalas on ca 250 erineva otstarbega ehitist ja ca 6600 ha riigimaad. Vara on antud kasutusse 101 rendilepingu alusel.

Näited:

Ehitiste ja maa kasutamise eest ei küsita turuhinda

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas sõlmitud rendilepingute analüü­si­misel selgus, et üüri- ja renditasud erinesid oluliselt keskmisest turuhinnast, olles kordades väikse­mad.

• Helju Jürmanni Õmblusateljeele on üüritud 1999. a mitteeluruumi rendilepingu alusel 72,5 m2 keldri­korrust minis­teeriumi administratiivhoones Tallinna vanalinnas. Üürnik tasus 2004. a üüri kuus 5 kr/m2. Selle piirkonna keskmine rendihind on vähemalt paarkümmend korda kõrgem. Sellele lepingule on Riigikontroll korduvalt ministee­riumi tähelepanu juhtinud. Ministeerium on põhjen­danud madalat rendihinda ruumide mitte­rahuldava seisukorraga (niiskus, ventilatsiooni puudu­mine jms). Kuid vaatamata sellele et rentni­kult laekuv üürisumma oli väga väike, oli rendile andja varasemates lepingutes võtnud endale ise kohus­tuse teha kasutusse antud ruumides sanitaar­remont. Ministeerium ei ole remonti teinud, kuid ruumide paren­damise kohustust ei ole ka rentni­kule pandud, kuigi üürisumma väiksust arvestades oleks see õigustatud. Rentnikuga on 2005. a saavutatud kokkulepe, et ta vabastab pinna mõistliku etteütlemisaja järel, kui alustatakse remondi­töid ruumide kasutuselevõtuks ministeeriumi tarbeks.
• OÜga Miku-Manni 1999. a sõlmitud rendilepingu alusel on Tallinnas Lai tn 39 rendile antud 139 m2 ruume koos köögi­inventariga maksumuses 763 045 kr. Kasutuses oleva vara eest maksab äri­ühing 7500 kr kuus. Äriühing kasutab tasuta minis­teeriumi ostetud sööklamööblit. Selle lepingu rii­gile kahjulikele tingimustele on Riigikontroll oma varasemates auditites korduvalt tähelepanu juh­ti­nud.
• OÜ-le Maaelu Arengu Keskus (asu­kohaga Tartus) rendib ministeerium hotell-kontor-elamut pinnaga kokku 3008 m2 tasumääraga 17 kr/m2, mis jääb viis korda alla piirkonna keskmisele. Leping kehtib 2018. aastani. Ministeerium on selgitanud, et pärast kinnistuna vormistamist ja korteriomandi seadmist vaadatakse leping üle ning kehtestatakse uus üür.
• Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda tasub 2004. aastal sõlmitud rendilepingu alusel 686 m2 hoone kasutamise eest 12 kr/m2. Eesti Piimaliidule renditi pinda veelgi soodsamalt: 1215 m2 eest tasus ta 7900 kr, s.o 7 kr/m2. Alates 2005. aastast tõsteti Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojalt ja Eesti Piimaliidult küsitavat renditasu 40 kr/m2, kuid ka uus renditasu jääb piirkonna keskmisele turu­hinnale 3–4 korda alla. Põllumajandus­valdkonna mittetulundusühingutelt keskmisest turuhinnast madalama rendi küsimine tähendab sisu­liselt nende toetamist.
• ASiga Tartu Agro 2000. a sõlmitud lepingu kohaselt anti rendile riigimaad 3089 ha, mille eest küsiti renditasu 10 000 krooni aastas. Lepingus on märgitud, et lisaks renditasu ja maamaksu tasu­misele kannab rentnik kõik lepingu eseme korrashoiu ja parendamisega seotud kulutused, sh inves­teerib vähemalt 400 000 krooni aastas maaparandussüsteemide uuendamisse, teeb kulutusi taime­kaitsele vähemalt 800 000 krooni, mineraalväetistele vähemalt 1,8 mln krooni, orgaanilis­tele väetistele 1,3 mln krooni, maade lupjamisele 20 000 krooni jm. Minis­teerium põhjendab rent­nikule määratud sümboolset renditasu (2004. aastal 3 kr/ha aastas) nimeta­tud kohustusega.
  
  Riigi­kontroll leiab, et ASiga Tartu Agro sõlmitud rendilepingus renditasu sidumine rentniku tavalise majandustegevusega ei ole mõistetav ega veena, et riik saab tehingust tulu. Lepingus sätestatud rentniku kohustustest ei olnud ükski selline, mille tulemusel maa väärtus oluliselt või püsivalt oleks suurenenud, s.o mida saaks käsit­leda kinnisasja parendamisena. Kasutusvalduses olevat asja peab rentnik niikuinii omal kulul kor­ras hoidma ja asja tavaliseks korrashoiuks ka vajalikke parendusi tegema. Riigikontroll märgib, et maaparandus­süsteemide hooldamiseks ja uuendamiseks, samuti maade lupjamiseks on äri­ühin­gul olnud võimalik taotleda riiklikke toetusi. Alates 2005. a tõsteti renditasu 80 000 kroonini aastas.
• Hiiumaal asuvat maatulundusmaad suurusega 557,5 ha rentis enne 2004. aastat AS Promineks (endine nimetus AS Lacto). Maarendileping lõpetati 19.02.2004. a poolte kokkuleppel ja ASi Promineks pankrotitoimkonna otsuse alusel. Põllumajandusliku maa kasutamiseks sõlmis ministee­rium samal päeval rendilepingu OÜga Hiiumaa Agro (tähtajaga kuni 2023. a), kes oli ASi Promineks allrentnik. Maa maksumuseks on lepingus märgitud 908 100 kr. Koos maaga on rendile antud maaparandusrajatised soetusmaksumusega 210 135 kr. Rentnikul on lubatud teha maa­tulundus­maa koosseisus olevas metsas tasuta raiet (metsa­majandamise kava kohaselt ligikaudu 500 tihu­meetrit aastas), millest saadav tulu jääb rentnikule.
  
  Rentnik tasub kasutatava vara eest 9500 kr renti aastas (17 kr/ha) ning maksab maamaksu. Saadav renditulu on väike. Ainuüksi rentniku saadav tulu metsa­raiest (hinnanguliselt võib see aastas olla 125 000 krooni) on kordi suurem.
  
  Riigikontroll leiab, et ministeerium rikkus selle tehinguga riigivara kasutusse andmise korda. Lepingu lõpetamisel ASiga Promineks oleks tulnud see anda rendile avaliku enampakkumise teel või hoopis võõrandada. Ministeeriumi selgitusel nimetatud lepingut 2004. aastal üksnes uuendati, kuna riigivara kasutusse andmise korra järgi võib lepingut nõuetekohaselt täitnud kasutaja kasuks uuendada. Riigikontroll leiab, et antud juhul ei saa rääkida lepingu uuendamisest, sest lepingule anti uus sisu ja muutus maa­kasutaja (maakasutaja pankrotistus ning allrentnik ei oleks tohtinud automaat­selt asuda tema asemele). Et leidunuks ka teisi pakkujaid, selgub ministeeriu­mile esitatud taotlustest: näiteks OÜ Ari Kaup oli nõus pidama läbirääkimisi ministeeriumiga maa rendihinna suuren­da­mise üle.
  
  Tehingu OÜga Hiiumaa Agro kiitis heaks toonane põllumajandusminister Tiit Tammsaar, põhjen­dades oma kirjas ASi Promineks pankrotihaldurile, et OÜ Hiiumaa Agro on ainuke tunnustatud tõu­farm Hiiumaal.
  
  Riigikontroll ei pea ülal nimetatud lepingut mõistlikuks, sest riik on selle lepinguga sidunud end eba­soodsate tingimustega. Praegu ei ole võimalik riigil tulusalt seda maad võõrandada, sest lepingu kohaselt on kinnistusraamatusse tehtud märge, mis tagab maa oma­niku vahetumisel osaühingule maa kasutamise lepingust tulenevatel tingimustel 20 aasta jooksul.

Riigikontroll on korduvalt juhtinud ministeeriumi tähelepanu riigivara põhjendamatult madala tasu eest kasutusse andmisele, kuid minis­teerium on väga visa muutma sõlmitud rendilepinguid. Mitme­tes lepingutes on sätteid, mis piiravad oluliselt lepingute riigile soodsamaks muutmise võimalusi.

Näited:Riigimaad on antud tasuta kasutusse

Näiteks andis Jäneda Õppe- ja Nõuandekeskus alates 2001. aastast 168,7 ha tema valduses olevast maast OÜ-le Aravete Agro tasuta kasutusse, vormistades tehingud 02.05.2000. a sõlmitud koostöö­lepingu lisana aasta kaupa. Koostöölepingu alusel on õppekeskus andnud OÜ-le Aravete Agro vastutavale hoiule muud riigivara (põllumajandustehnika) lepingus fikseeritud tarbimisväärtusega 231 600 krooni.

Jäneda Õppe- ja Nõuandekeskuse selgituste kohaselt ei olnud nimetatud vara asutuse põhitegevuseks vajalik ning maa anti kasutusse selle põllumajandusliku väärtuse säilitamiseks. Sama lepingu koha­selt on Jäneda Õppe- ja Nõuandekeskus võtnud endale kohustuse osutada omahinnaga teenuseid OÜ-le Aravete Agro.

Ehkki osapooled nimetavad lepingut koostöölepinguks, ei muutu sellest tehingu sisu. Riigikontroll leiab, et selle tehinguga on Jäneda Õppe- ja Nõuande­keskuse direktor jämedalt rikkunud riigivara­seaduse § 18, mis keelab riigivara anda tasuta kasutusse äri­ühingutele. Ei ole põhjendatud, et maa kasutusse andmiseks ei korraldatud avalikku konkurssi. Ligikaudse hinnangu kohaselt võinuks riik ainuüksi 2004. aastal selle maa kasutada andmisest taotleda tulu summas 30 000 krooni.

Jäneda Õppe- ja Nõuandekeskuse direktor on auditi käigus Riigikontrollile teatanud, et ta peab nimetatud lepingut lõpetatuks alates 01.10.2005.



Taustainfo:

Ministeeriumi valitsemisalas oli riigivara registri andmetel kokku

• 211 hoonet või hoone osa, mis moodustab ca 3% kõigist riigile kuuluvatest hoonetest või hoone osadest, maksumusega ca 120 mln krooni,
• 60 rajatist maksumusega ca 4 mln krooni,
• ca 6600 ha maad maksumusega ca 35 mln krooni.
  
  Sealhulgas ministeeriumi enda valitsemisel oli 22 hoonet või hoone osa (10% kogu haldusalas olevatest hoonetest) maksumusega ca 12 mln krooni, 3 rajatist maksumusega ca 0,2 mln krooni ja 5257 ha maad maksumusega ca 25 mln krooni.
  
  Valitsemisala hoonetes on kasulikku pinda kokku ca 125 000 m2, sh ministeeriumi valduses olevate hoonete kasulik pind on ca 16 000 m2 (sh eluruumide pind ca 2400 m2), volitatud asutuste valduses olevate hoonete kasulik pind on ca 108 000 m2 (sh eluruumide pind ca 4000 m2).
  
  Riigivara kasutatakse avalikuks otstarbeks, riigivõimu teostamiseks ning tulu saamiseks. Kui riigivara ei ole vajalik avalikuks otstarbeks või riigivõimu teostamiseks, võib seda seaduses sätestatud korras kasutada tulu saamiseks (rentida, võõrandada) või anda tasuta kasutusse.
  
  
  Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas on ehitisi ja maad kasutusse antud 101 rendilepingu alusel ning sõlmitud 5 hoonestusõiguse lepingut.
  
  Eluruumide pinda on üürile antud kokku 695 m2 (arvesta­mata ministrile tasuta kasutada antud 180 m2), sh on ministeerium andnud kasutada 146 m2 ja volitatud asutused 549 m2. Riigivara registri andmete põhjal peaks aastas laekuma üüritulu 217 000 krooni.
  
  Riigivara registri andmete alusel on mitteeluruumide pinda rendile antud kokku 18 514 m2, sh on ministeerium andnud 9185 m2 ja volitatud asutused 9329 m2. Selle pinna hinnanguline renditulu aastas on ca 1,4 mln krooni.
  
  Riigivara registri andmete järgi on Põllumajandusministeerium maad rendile andnud ca 5200 ha, sh maatulundusmaana ca 4300 ha ning kinnistuna koos seal asuvate ehitistega ca 900 ha. Hinnanguline renditulu aastas maatulundusmaa eest on ca 150 000 krooni ning kinnistute eest ca 730 000 krooni.
  
  Küsitletud valitsemisala asutustel seisab kasutamata ca 14 500 m2 ehk 10% valitsemisalas olevast kasulikust pinnast.

   

  Toomas Mattson
  Riigikontrolli kommunikatsiooniteenistus
  Tel: 6400 777
  GSM: 51 34900
  E-post: [email protected]

   

   

• Postitatud: 23.11.2005 00:00
• Viimane muudatus: 22.09.2015 07:52
• Viimane ülevaatus: 22.09.2015 07:52