TALLINN, 6. november 2017 – Riigikontrolör Alar Karis andis täna keskpäeval Riigikogu esimehele Eiki Nestorile üle Riigikontrolli aastaraporti, mis keskendub vajadusele teha ettevalmistusi, tagamaks riigi teatud ülesannete sujuv täitmine ka siis, kui Euroopa Liidu toetused oluliselt vähenevad.
Eelarveperioodil 2014–2020 toetab Euroopa Liit Eestit struktuuri- ja investeerimisfondidest 4,4 miljardi euroga. Sellest ca 3,5 miljardit läheb ühtekuuluvuspoliitika toetustena näiteks hariduse, ettevõtluse, transpordi, infoühiskonna ja keskkonnavaldkonna arendamiseks ning ligikaudu 900 miljonit eurot põllumajandus- ja kalandusvaldkonna toetamiseks. Riigikontrolli ülevaade ei käsitle põllumajanduse ja kalanduse toetusi, kuna need kujunevad erialusel ega lähtu liikmesriigi sisemajanduse koguprodukti ega kogurahvatulu näitajatest.
Ehkki esialgne suurusjärk selgub eeldatavasti aastal 2019, on järgmisel, 2021. aastal algaval Euroopa Liidu eelarveperioodil Eestil kasutada tõenäoliselt märkimisväärselt vähem toetusraha. Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise mõju arvestamata kahaneb toetusraha võrreldes praeguse eelarveperioodiga Rahandusministeeriumi esialgsel hinnangul kuni 40% ehk ca 1,5 miljardi euro võrra.
Riigikontrolör Alar Karis ütles kohtumisel Riigikogu esimehe Eiki Nestoriga: „Me ei saa ega tohigi jääda lõputult vaatama omamoodi nõudliku ootusega liidu jõukamate liikmesriikide poole, pidades seesugust abi loomulikuks ja vääramatuks osaks meie elust ja sissetulekutest ning arvates, et keegi teine peabki meile raha andma. Elujõuline ja kestlik riik peab oma funktsioneerimise üles ehitama sellele rahale, mida me ise oleme suutelised oma käte ja ajudega teenima.“
Karis lisas: „Ei ole liigne taas meelde tuletada juba korduvalt kõneks olnud vajadust hinnata oma mõtetes kriitiliselt kõike, millega riik praegu tegeleb, ja mõelda läbi, mis on ka tegelikult vajalik. Seda tuleks teha sõltumata sellest, kas välisabi voog jätkub samamoodi või väheneb. Valikute tegemisel aitab meid lihtne küsimus: kas me teeksime seda või teist ning praegusel moel ka siis, kui peaksime kõik selle otsusega kaasnevad kulud võtma enda kanda. Ja enne kui vastata, võiks võtta järelemõtlemiseks pausi. Praegu on selliseks mõtteharjutuseks sobiv aeg.“
Riigikontrolör rõhutas, et praegusi häid aegu on mõistlik kasutada ka selleks, et valmistuda aegadeks, mis ei ole nii head, kogudes reserve ning tehes kulutuste kasvu ohjeldamiseks ja uute tulude tekkimise soodustamiseks reforme.
Ülevaate täistekst (pdf, eesti keeles): Ülevaade riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2016.–2017. aastal
Toomas Mattson
Riigikontrolli kommunikatsioonijuht
+372 640 0777
+372 513 4900
[email protected]
[email protected]
www.riigikontroll.ee
www.facebook.com/riigikontroll
Allalaadimiseks: Riigikontrolli aastaraporti täistekst (pdf)
Riigikontrolli 2016-2017. aasta raporti peatükid vabaks allalaadimiseks ja avaldamiseks:
Riigikontrolör Alar Karise saatesõna:
Eesti peaks tuleviku rajama enda teenitud rahale, eeldamata püsivat välisabi (Word, docx-versioon)
Peatükk: Riigi raamatupidamine on jätkuvalt hästi korraldatud, kuid muudatused finantsjuhtimises vajavad põhjalikku läbimõtlemist (Word, docx-versioon)
Peatükk: Riigi majanduse ja tulude kasvu periood annab võimaluse suurendada reserve (Word, docx-versioon)
Selle peatüki juurde kuuluvad tabelid ja joonised (jpg):
Tabel 1. SKP reaalkasv Eestis ja osas ELi liikmesriikides aastatel 2012–2016 (%)
Joonis 1. Eesti tööjõu tootlikkus töötaja kohta võrrelduna Euroopa Liidu keskmisega 2012–2016 (EL 28 = 100%)
Tabel 2. Eesti konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ tootlikkuse ja tööjõukulude näitajate muutumine
Tabel 3. Rahandusministeeriumi 2017. aasta suvise majandusprognoosi valitud näitajad aastateks 2016–2021
Joonis 2. Valitsuse likviidsete reservide suurus aastatel 2012–2017 (miljonites eurodes)
Joonis 3. Riigieelarve kulude jagunemine fikseeritud ja mittefikseeritud kuludeks aastatel 2016–2020 (% riigieelarvest)
Tabel 4. Valitsussektori kulud tegevusalade kaupa aastal 2016 ja 2017 ning prognoos aastaks 2021 (% SKPst)
Joonis 4. Valitsussektori investeeringud aastatel 2016–2020 (miljonites eurodes)*
Peatükk: Eestile eraldatav Euroopa Liidu toetus väheneb pärast aastat 2020 ja see vajab tähelepanu juba praegu (Word, docx-versioon)
Selle peatüki juurde kuuluvad tabelid ja joonised (jpg):
Joonis 5. Valitsussektori investeeringud Euroopa Liidu toetustest, riigi omatuludest ning omavalitsuste eelarvest aastatel 2008–2017 (miljonites eurodes)
Joonis 6. Euroopa Liidu toel rahastatavate tegevuste eelarve aastatel 2014–2020 rakendusasutuste hinnangute alusel (miljonites eurodes)
-
Postitatud:
06.11.2017 11:30
-
Viimane muudatus:
08.11.2017 22:56
-
Viimane ülevaatus:
08.11.2017 22:56
Eelarveperioodil 2014–2020 toetab Euroopa Liit Eestit struktuuri- ja investeerimisfondidest 4,4 miljardi euroga.
Arno Saar/ Õhtuleht/ Scanpix Baltic
Lisamaterjalid
Dokumendid