TALLINN, 12. august 2015 – Riigikontrolör Alar Karist külastas täna võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper, et arutada Riigikontrolli võimaluste üle auditeerida riigi soolise võrdõiguslikkuse poliitika tulemuslikkust.

Volinik avaldas muret asjaolu üle, et Eestis pole soolise võrdõiguslikkuse edendamine valitsustelt pälvinud olulist tähelepanu. Siiani pole valdkondlikku arengukava, tegevuskava, pole seatud selgeid riiklikke eesmärke, mis võimaldaksid hinnata selle poliitikavaldkonna tulemuslikkust. Samas on Eestil rahvusvaheliste konventsioonide, Euroopa Liidu õiguse ja riigisisese õiguse järgi kohustus soolist võrdõiguslikkust ja võrdset kohtlemist edendada. „Eesti valitsuste tegevus ja positsioon soolise võrdõiguslikkuse edendamisel ei ole olnud süsteemne ega järjepidev. Riigieelarve strateegia kontekstis on toimunud alates 2004. aastast soolise võrdõiguslikkuse kui valdkonna mainimisel aga hoopis tagasiminek,“ nentis volinik.

Volinik tõi välja mitmed konkreetsed valdkonnad, kus oleks Eestis jõuliselt vaja võrdõiguslikkust edendada – näiteks naiste juurdepääs otsustustasandile ehk nende vähene osakaal juhtide hulgas. See ei tähenda tema kinnitusel aga seda, et kvalifikatsiooninõuded kuskile ära kaoks ja peaks hakkama ebakompetentseid kandidaate edutama ainuüksi seepärast, et nad on naised. „Küll aga on oluline, et näiteks avalikkust puudutavaid otsuseid tegevates kogudes oleks enam-vähem võrdselt esindatud mõlemast soost inimesed. Sooline tasakaal ehk ühiskonna soolise koosseisu peegeldumine kogude isikkoosseisus lisab nende otsustele legitiimust,“ kinnitas volinik.

Mari-Liis Sepper tõi riigikontrolöriga kohtudes kohest tegutsemist vajavate probleemidena soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas välja ka majandusliku ebavõrduse, soolise palgalõhe, samuti tööturu soolise segregatsiooni. Maast madalast sisse harjutatud soorolli stereotüübid mõjutavad seda, et teatud tegevusaladel töötavad peamiselt mehed, teisal on ülekaalus naised. Samuti tõi võrdõigusvolinik esile suure erinevuse Eesti meeste ja naiste keskmise oodatava eluea vahel.

Võrdõigusvolinik palus riigikontrolöri kaaluda Riigikontrolli võimalusi erinevates auditites vaadelda ka soolise võrdõiguslikkuse edendamise komponenti.

Riigikontrolör Alar Karis nentis, et soolise võrdõiguslikkuse probleemidesse Eestis ei tohiks suhtuda üleolevalt ega neid ignoreerida, sest need eksisteerivad reaalselt. „Samas on vaja riiklikul tasandil olukorra parandamiseks kavandatavad sammud hoolikalt läbi mõelda, sest vindi ülekeeramine võib viia teema naeruvääristamiseni,“ sõnas Karis. Ta lisas, et eraldi soolise võrdõiguslikkuse arengukava olemasolu võib kahtlemata olla abiks, kuid ei ole iseenesest mingiks garantiiks, et valdkonnas ka reaalset midagi ära tehakse ja mõni probleem lahendatakse.

Karis nentis, et Riigikontroll ei sekku poliitikasse ja konkreetsete arengueesmärkide seadmine soolise võrdõiguslikkuse edendamisel on selgelt poliitilise tasandi teema. Küll aga saab Riigikontroll auditeerida seatud eesmärkide täitmist. Riigikontrolöri hinnangul saab eri aspektidest analüüsida ka seda, kuidas soolise võrdõiguslikkuse edendamisega saaks tuua kasu Eesti majandusarengule. „Riigikontroll on mitmetes auditites uurinud tööturgu puudutavaid küsimusi. Soolistest teguritest lähtuva segregatsiooni mõju majandusele väärib kindlasti tähelepanu,“ nentis Alar Karis.

Riigikontrolör rõhutas, et ka soolise võrdõiguslikkuse probleemide lahendamisel hakkab kõik pihta kodusest kasvatusest ja haridusest, ning pidas väga oluliseks, et soolise võrdõiguslikkuse temaatikat teadvustatakse just hariduse sisu ja arengu kavandamisel. „Selle n-ö haridusliku vundamendi rajamises saab kindlasti toetuda Haridus- ja Teadusministeeriumile eesotsas minister Jürgen Ligiga,“ sõnas riigikontrolör Alar Karis, lisades, et oluliselt vajab tasakaalustamist koolides ka õpetajaskonna sooline jaotus.

Ka täna avaldatud Haridus- ja Teadusministeeriumi aastaanalüüs näitab, et üldhariduskoolides, kutsekoolides ja lasteaedades moodustavad õpetajaskonnast jätkuvalt enamiku naised. Koolieelsetes lasteasutustes on viimasel 7 aastal õpetajate hulgas mehi 1%, üldhariduskoolides 14% ja kutsekoolides 35–36%. 2014/15. õppeaastal töötab üldhariduskoolides 2041 meesõpetajat, mis moodustab kõigist üldhariduskoolide õpetajatest 14,2%. Analüüsis on kirjas, et saavutamaks elukestva õppe strateegia sihti aastaks 2020 – 25% üldhariduskoolide õpetajatest on mehed –, tuleb rakendada ulatuslikke meetmeid.

Võrdõigusvolinik väljendas lahket valmisolekut varustada Riigikontrolli oma töövaldkonnas koostatud analüüsidega, mis tehtud nii Eesti kui ka teiste riikide baasilt. Riigikontrolör tänas võrdõigusvolinikku kohtumisel saadud info eest ning avaldas lootust, et ka Riigikontroll saab oma võimalusi kasutades aidata kaasa nende oluliste probleemide teadvustamisele ja lahendamisele, millega võrdõigusvolinik ja tema kantselei iga päev tegelevad.

Kohtumise juures viibisid ka võrdõigusvoliniku nõunik Liivi Pehk ja riigikontrolöri nõunik Urmet Lee.

Toomas Mattson
Riigikontrolli kommunikatsiooniteenistuse juhataja
+372 640 0777
+372 513 4900
[email protected]
[email protected]
www.riigikontroll.ee
www.facebook.com/riigikontroll
www.twitter.com/riigikontroll

• Postitatud: 12.08.2015 00:00
• Viimane muudatus: 10.11.2015 17:19
• Viimane ülevaatus: 10.11.2015 17:19