Riigikontroll: tulemuseelarvele üleminek ärgu käigu uisapäisa

Toomas Mattson | 05.11.2008 | 12:19

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print

TALLINN, 5. november 2008 - Riigikontrolli hinnangul ei ole riik valmis eraldama riigieelarvest raha oodatavate tulemuste põhjal senise asutustepõhise rahastamise asemel. Kuigi selline eelarvekorraldus võib olla pikaajaliseks eesmärgiks, ei toeta praegune eelarvestamise praktika kiiret üleminekut.

Juba aastaid on valitsus riigieelarve eelnõu illustreerinud infoga valitsuse tegevuse eesmärkide kohta. Sellise info esitamise mõte on selgitada, mida riigieelarve rahaga püütakse saavutada. Eesmärgid esitatakse ministeeriumide tegevusvaldkondade kaupa. Iga-aastase riigieelarve seadusega ei eraldata raha aga mitte taotletavate eesmärkide saavutamiseks, vaid asutuste kulude katmiseks, kululiikide kaupa. Käesoleva aasta veebruaris arutas valitsus rahandusministeeriumi ettepanekut koostada riigieelarve lähtuvalt ministeeriumide deklareeritud tulemustest. Valitsus ei võtnud vastu toetavat otsust, jäädes äraootavale seisukohale.

"Oodatavate tulemuste põhine raha eraldamine riigieelarvest on ideena atraktiivne, aga nõuab kõvasti tööd selleks, et oleks võimalik hinnata, kas tulemused ikka saavutati," nentis riigikontrolli peakontrolör Juhani Lemmik.

Auditi käigus tegi riigikontroll mitmeid tähelepanekuid, mille kohaselt peavad rahandusministeerium jt ministeeriumid enne eelarvestamise põhimõtete ümberkorraldamist tegema palju selleks, et luua tulemustepõhisele eelarvestamisele vajalikud eeldused. Samuti tuleb muudatuste üle aruteludesse kaasata Riigikogu, kelle roll eelarvestamise muutudes oluliselt teiseneb: järelevalve valitsuse tegevuse üle saab toimuda selle kaudu, et nõutakse valitsuselt paremini püstitatud eesmärke, nende saavutamiseks vajalike tegevuste põhjendusi ning ülevaadet eesmärkide seostest rahaga. Seni on riigikogu olnud nende küsimuste aruteludes väheaktiivne.

Kõige suuremaks probleemiks on asjaolu, et Eesti riigis ei ole seni olnud võimalik riigieelarve tulusid piisavalt täpselt prognoosida. See tähendab, et pikemaid kui üheaastasi plaane on keeruline koostada, kuna pole teada, kui suurte tuludega on võimalik arvestada. Seetõttu on pikemaks kui üheks aastaks eesmärke püstitada raske. Riigi eelarvestrateegias aastateks 2009–2012, milles valitsus nendes pikemaajalistes eesmärkides kokku lepib, puudusid üldse igasugu tuluprognoosid pikemaks ajaks kui 2009. eelarveaasta.

Riigikontroll tuvastas, et ministeeriumid ja valitsus alles otsivad oodatavate tulemuste kirjeldamiseks sobivat liigendust. Tulemustepõhine eelarvestamine eeldab, et valitsuse ja riigiasutuste tulemusinfo liigendamine ning eesmärgid saavutavad stabiilsuse, vastasel korral pole võimalik hinnata, kas eesmärgid ikka saavutati ja raha kasutati otstarbekalt. Samuti on oluline, et valitsuselt Riigikogule esitatavas tegevusaruandes esitataks info kõigi kavandatud eesmärkide täitmise kohta (sh nende kohta, mis jäid saavutamata) ühemõtteliselt ja selgelt ning ühtlase kvaliteediga. Viimaks on oluline, et iga asutus teaks, milline on tema roll valitsuse või ministeeriumi püstitatud eesmärkide saavutamisel, et juhtimiskorraldus toetaks nende saavutamist ning selle kohta antaks ka avalikult aru.

Riigikontrolör Mihkel Oviiri ütles teemat käsitledes Riigikogus 14. novembril 2007, et "Reformi tehes tuleb lähtuda tervest mõistusest ning mõõta ja eesmärgistada ikka ainult neid tegevusi ja tulemusi, mis on mõõdetavad ja millele on võimalik kriteeriume seada. On selge, et tulemus- ja tekkepõhisele eelarvele üleminek ei tohi tekitada kunstlike kriteeriumide väljamõtlemist. Siin tuleb olla ettevaatlik, et mitte laskuda jaburduste tasemele."

Tehes ettevalmistusi uuele eelarvekorraldusele üleminekuks, saab samaaegselt parandada olemasolevat korraldust. Riigikontroll soovitas rahandusministrile, et Riigikogule antaks ülevaade riigi eelarvelisest jätkusuutlikkusest 10–15 aasta perspektiivis. Riigikogu ei tea praegu, kuidas õigusaktidest tulenevad riigi kohustused mõjutavad tulevikus riigi finantsseisundit. Samuti puudus enam kui poolte Riigikogus vastu võetud seaduste puhul otsustamiseks vajalik info selle kohta, milline on nende mõju eelarvele.

"Selline olukord, kus lisaks auditis esitatud probleemidele teeb rahandusministeerium ka oma majas tõsiseid struktuurimuudatusi, ei ole ulatusliku eelarvereformi elluviimiseks sobiv hetk." tähendab I audiosakonna peakontrolör Juhani Lemmik. "Meie arvates tuleks ministeeriumis tugevdada spetsiaalselt eelarvemuudatustega tegelevat meeskonda, seejärel valida välja ministeeriumid ja asutused, kellega koos katsetada pakutud muudatusi, ja alles pärast seda otsustada, kas eelarvekorralduse muudatused on sobivad." Ta lisas, et samuti tuleks kohe asuda tegelema nende küsimustega, mis on jõukohased. Sellisteks on näiteks seadusest tulenevate kulukohustuste täpsem väljatoomine riigieelarve eelnõu seletuskirjas, riigieelarve seletuskirja maketi loomine ja infotehnoloogiliste lahenduste rakendamine eelarveinfo töötlemiseks ning kättesaadavaks tegemiseks.

Kuna riigieelarve on eelkõige poliitikadokument ja seejärel finantsjuhtimise vahend, peaks valitsus senisest tulemuslikumalt kaasama Riigikogu eelarve koostamise põhimõtete väljatöötamisse. Auditi käigus tehtud intervjuud Riigikogu liikmetega näitasid, et mitmetel neist on etteheiteid praegusele riigieelarve koostamise protsessile ja riigieelarve esitusvormile. Samas puudub hetkel sobiv töövorm, mille raames oma teadmisi eelarvestamisest täiendada ning teisalt oma soove ja lahendusi valitsusele pakkuda.

Rahandusminister nõustus enamiku auditi aruandes tehtud soovitustega, vihjates sealjuures ilma täpsema selgituseta ka alternatiivsetele võimalustele kirjeldatud probleemide lahendamisel. Oluline on, et rahandusministeerium kavatseb kooskõlas riigikontrolli soovitusega jätkata finantsjuhtimise arendamise katseprojektidega.

Toomas Mattson
Riigikontrolli kommunikatsiooniteenistus
Tel: 6400 777
GSM: 51 34900
E-post: toomas.mattson@riigikontroll.ee

  • Postitatud: 05.11.2008 12:19
  • Viimane muudatus: 14.09.2015 09:21
  • Viimane ülevaatus: 14.09.2015 09:21

Veel uudiseid