Eesti vajab pensionisüsteemi kestlikkuse tagamiseks pikaajalist plaani

Toomas Mattson | 27.02.2014 | 10:00

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print | Saada sõbrale

TALLINN, 27. veebruar 2014 – Riigikontrolli hinnangul vajab riik tööealiste inimeste vähenemise, pensionäride arvu suurenemise ja oodatava eluea kasvu tingimustes jätkusuutlikku pikaajalist plaani, eriliiki pensionide reformimist ja II samba fondide regulatsiooni edasiarendamist. Praegune süsteem soodustab varajast pensionile minekut, mis süvendab pensionikindlustuse puudujääki. Kohustusliku kogumispensioni süsteemi oleks aga vaja rakendada viisil, mis viiks soovitud tulemusteni ja looks toimiva konkurentsi II samba fondide vahel.

Riikliku pensionikindlustuse kulud ületavad 2014. aastal sotsiaalmaksu laekumisi ca 363 miljoni euro võrra ning riigi eelarvestrateegia kohaselt jõuab puudujääk 2017. aastal 474 miljoni euroni. Pensionikulud moodustasid 2013. aastal kokku 1,61 miljardit eurot ehk ligi 21% riigieelarvest.
Pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleks riigil otsustada vajalikud meetmed kohe kui võimalik. Kuigi riik on otsustanud tõsta 2026. aastaks üldise pensioniea 65 eluaastale, ei ole edasisi samme pensionisüsteemi kestlikkuse tagamiseks tehtud. 2019. aastal on plaanis analüüsida automaatsete kohandamismehhanismide rakendamist. Automaatsed kohandamismehhanismid annavad võimaluse pensionisüsteemi kohandada kokkulepitud statistiliste näitajate järgi: näiteks võib siduda pensionilemineku ea keskmise oodatava elueaga või panna pensioni suuruse sõltuma pensionäride arvust. Riigikontrolli hinnangul on mõistlik automaatsed kohandamismehhanismid ka Eestis kasutusele võtta, kuid sellesisulised analüüsid tuleb teha varem, juba 2016. aastal. See võimaldab avada ühiskondliku diskussiooni parima lahenduse leidmiseks ning annab aega uue süsteemiga kohanemiseks.
Praegune pensionisüsteem ei taga, et inimesed töötaksid isegi vanaduspensioni eani. Riigikontrolli audit näitas, et keskmiselt minnakse pensionile 59,6aastaselt ning aastate jooksul see vanus oluliselt muutunud ei ole. Kui võtta arvesse ka töövõimetus- ja toitjakaotuspensionärid, siis minnakse pensionile keskmiselt 52aastaselt. Varajast pensionileminekut soodustavad muu hulgas pensioni arvukad eriskeemid, mis lubavad pensionile minna enne vanaduspensioniiga. Ennetähtaegsele pensionile võib minna juba kolm aastat enne vanaduspensioniiga ning audit näitas, et valdavalt on selle tee valinud need, kes enne pensionile jäämist olid töötud või töövõimetuspensionärid. Need inimesed peaksid abi saama hoopis töötute toetamise või töövõimetute toetamise süsteemist, kuid nende süsteemide puudulikkuse tõttu kanduvad probleemid ja kulud üle pensionikindlustusse.
Väljateenitud aastate pension ja soodustingimustel vanaduspension on ette nähtud teatud ametialade töötajatele, kelle tööd peeti 1990. aastate algul tervistkahjustavaks. Kuigi töötingimused on aastatega palju muutunud, ei ole siiani uuritud, kas nende ametialade esindajatele on eriliiki pensioni maksmine endiselt põhjendatud. Riigikontrolli analüüs näitas, et nende inimeste tervis ei olnud kehvem kui teistel samaealistel ning nende seas polnud rohkem puudega inimesi ja/või töövõimetuspensionäre. Valdav osa neist, kes hakkas mõnda eriliiki pensioni saama, töötas samal ajal edasi. Sarnane on lugu ka eripensionidega, mis võeti avalikus sektoris kasutusele samuti paarkümmend aastat tagasi, et tagada madalate palkade tingimustes teatud ametialade töötajate sõltumatus. Kuigi eripensioni enam paljudel erialadel töötamise eest ei maksa, on see säilinud näiteks politsei- ja piirivalveametnikel ning kaitseväelastel.
Riigikontroll soovitas ministritel kaaluda võimalust kaotada ennetähtaegne pension, eripensionid, väljateenitud aastate pensionid ja soodustingimustel vanaduspensionid ning vajaduse korral asendada osa ametialade puhul pensioni eriskeemid tõhusate isikukaitsevahenditega, pakkuda rehabilitatsiooniteenuseid, kompenseerida suurema palgaga vms ning pakkuda karjääri lõpufaasis võimalust osaleda töötamise kõrval riiklikus täiendus- ja ümberõppes.
II samba ootuste ja tegelikkuse vahet tuleks vähendada. Kuigi II samba fondide peamine eesmärk on kasvatada pensionikogujate raha ostujõudu, on Rahandusministeeriumi analüüside kohaselt II samba fondide senine reaaltootlus keskmiselt nullilähedane. Fondidevahelise konkurentsi vähesus on viinud olukorrani, kus tootlus on kesine ja investeeritakse passiivselt, kuid valitsemistasud on suured. II sammas ei ole veel täitnud ka teisi kohustusliku kogumispensioni süsteemi loomisel seatud eesmärke. II samba fondid on Eesti majanduse ja finantsturgude arengut mõjutanud vähe. Kohustuslik kogumispension ei ole vähendanud päevapoliitiliste tegurite mõju pensionisüsteemis ega oluliselt hajutanud pensionisüsteemi ohustavaid riske.
Samuti ei ole Eesti inimeste teadlikkus ega käitumine oluliselt muutunud ning endiselt ootavad inimesed, et hakkavad tulevikus suurt pensioni saama. 77% inimesi ei tea, kui suure osa pensionieelsest sissetulekust tagab neile pensionile jäädes riik, ning keskmiselt arvatakse, et pension peaks moodustama 74% pensionieelsest palgast. Rahandusministeeriumi prognooside kohaselt jääb aga II sambaga liitunutel pensioni osakaal viimasest palgast üldiselt samale tasemele kui praegu, kuid meeste puhul on näitaja keskmisest mõnevõrra suurem (ca 40%) ning naistel väiksem (ca 35%).
Riigikontroll soovitas rahandusministril algatada pensionifondide tegevust puudutavate õigusaktide muutmine, et fondihaldus oleks efektiivsem ning elavneks konkurents, mis võimaldaks saavutada väiksemad tasud ja suurema tootluse.
Lisaks tuleks hinnata põhjalikumalt kohustusliku kogumispensioni eesmärkide täitmist mõjutavaid tegureid ning teha vajaduse korral asjakohaseid ümberkorraldusi. Sealhulgas tuleb analüüsida võimalusi soodustada kodumaiseid investeeringuid ja suurendada inimeste teadlikkust pensionisüsteemi toimimisest ning sellega seonduvast isiklikust vastutusest.
 

Taustaks
2013. aastal oli Eestis 412 000 pensionäri.
Riigikontroll analüüsis, kas riik on teinud vajalikud otsused, et tagada pensionisüsteemi jätkusuutlikkus. Auditi käigus hinnati,

  • kas riik on välja töötanud lahendused pensionisüsteemi kohandamiseks rahvastikuprotsessidega;
  • kas riik on kujundanud pensionisüsteemi selliselt, et see motiveeriks inimesi võimalikult kaua tööl käima;
  • kas II pensionisamba fondides kogutava raha juhtimiseks on loodud reeglid ja stiimulid, mis tagaksid vähemalt raha säilimise ning soovitatavalt ostujõu kasvu;
  • kas pensioni eriskeemid on põhjendatud ning ajakohased.

Toomas Mattson
Riigikontrolli kommunikatsiooniteenistuse juhataja
+372 640 0777
+372 513 4900
toomas.mattson@riigikontroll.ee
press@riigikontroll.ee
www.riigikontroll.ee
www.facebook.com/riigikontroll
www.twitter.com/riigikontroll

  • Postitatud: 27.02.2014 10:00
  • Viimane muudatus: 16.08.2015 0:06
  • Viimane ülevaatus: 16.08.2015 0:06

Mõnus pensionipõlv palmide all jääb unistuseks - Rahandusministeeriumi prognooside kohaselt jääb II sambaga liitunutel pensioni osakaal viimasest palgast üldiselt samale tasemele kui praegu, kuid meeste puhul on näitaja keskmisest mõnevõrra suurem (ca 40%) ning naistel väiksem (ca 35%).

Caro/Markus Waechter

Lisamaterjalid

Dokumendid

Veel uudiseid