Riigikontrolli kommentaar Eesti Apteekide Ühenduse 03.04.2013 pressiteatele „EAÜ: Riigikontroll käitub aruande lähteandmeid varjates ebaseaduslikult“

Toomas Mattson | 04.04.2013 | 14:25

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print

NB! Vaidluse sisuline taust ehk miks on vaidlus tekkinud:
Riigikontrolli eelmise aasta lõpus avaldatud audit „ Ravimite hüvitamise korralduse“ näitas, et Eestis on apteekide vaheline konkurents nõrk (valdav osa ravimiturust kuulub kahele suurele hulgimüügifirmale, kes omakorda kaudselt või otse on seotud ka suure osaga apteekidest, kahe suurema hulgimüüja mõjusfääris oli auditi ajal ligi 80% apteekidest). Audit näitas ka, et, Eestis on ravimid kallimad kui mitmetes teistes riikides ning apteekide asutamisepiirangud ei ole täitnud neile pandud ootusi.
Riigikontroll tegi tulemustes johtuvalt sotsiaalministrile ettepaneku algatada seaduse muudatus, millega kaotatakse apteekide asutamispiirangud ja keelataks ravimite hulgimüügiga tegeleval ettevõttel otseselt või kaudselt omada apteeki. See Riigikontrolli ettepanek riivab tugevalt ravimite hulgimüüjate ärihuve. Apteekide asutamispiirangu on vaidlustanud ka õiguskantsler, praegu käib Riigikohtus vastav menetlus.

Eesti Apteekide Ühendus, kes ei olnud auditeeritav, on riigikontrollilt soovinud kõigi auditi järelduste aluseks oleva dokumentatsiooni avalikustamist. Eesti Apteekide Ühendus esindab apteekide majandushuve, suur osa apteeke on omakorda suuremate hulgimüüjate otsese või kaudse mõju all.

Siin on Riigikontrolli vastus:
Eesti Apteekide Ühenduse (EAÜ) juristi eile avalikkusele läkitatud pressiteates pealkirjaga „EAÜ: Riigikontroll käitub aruande lähteandmeid varjates ebaseaduslikult“ esitatud info on eksitav ning ei põhine tegelikel faktilistel asjaoludel. Riigikontroll on EAÜ teabenõuet menetlenud avaliku teabe seaduse ja riigikontrolli seaduse alusel. EAÜ-le on väljastatud andmed osaliselt, kuna EAÜ puudub juurdepääsuõigus kõigile soovitud andmetele.
Riigikontroll ei saa lähtuda üksnes EAÜ ärihuvidest ning peab arvestama seaduse alusel määratud juurdepääsupiirangutega. Kuna Riigikontroll on sõltumatu majanduskontrolli teostav riigiorgan, siis peab riigikontrolli seaduse kohaselt olema tagatud igakülgne teabe kaitse kõigi auditimaterjalide osas.
EAÜ nõutud andmed sisaldavad teiste riigiasutuste asutusesiseks tunnistatud materjale, mille osas puudub Riigikontrollil õigus neid andmeid avalikustada. Lisaks sisaldavad andmed ettevõtete ärisaladusi ning rahvusvahelisest andmebaasist pärinevat konfidentsiaalset infot, mille avaldamine võib kahjustada Eesti välissuhtlust.
Kõik vajalikud selgitused ja õiguslikud alused on esitatud seaduses nõutud tähtaja jooksul nii EAÜ-le kui ka Andmekaitse Inspektsioonile. Riigikontrolli arvates on EAÜ emotsionaalsed ja tõele mittevastavad avaldused/süüdistused alusetud ning neid tuleb vaadelda Riigikohtus hetkel menetluses oleva kohtuasja foonil.


Väljavõte Riigikontrolli kirjast Riigikohtule 15.02.2013

Konkurentsiolukord Eesti ravimiturul

Riigikontrolli audit näitas, et viimase 10 aasta jooksul on välja kujunenud olukord, kus Eesti ravimiturg on kontsentreeritud ja väga tugevalt vertikaalselt integreeritud. (Vertikaalne integratsioon on ettevõtte laienemine tarneahelas. Käsitletud juhul tähendab see, et ravimite hulgimüüjal on osaline või terviklik kontroll apteegi üle.)
Valdav osa Eesti ravimiturust on koondunud sisuliselt kahe suure hulgimüügifirma – Tamro ja Magnumi – kätte.
Ravimiameti statistika järgi oli 2010. aastal 85,4% ravimite hulgimüügiturust kahe suurema hulgimüüja käes (Tamro käes 31,8% ja Magnumi (sh OÜ Apteekide Koostöö Hulgimüük) käes 53,6%). 2011. aastaks oli nende turuosa küll vähenenud 80,6%, kuid püsib endiselt väga suurena. Väiksemate hulgimüüjate turuosa jääb kõigil 2–3% ringi.

Kahe suurema hulgifirma omanduses või mõjusfääris on ka enamik üldapteekidest Eestis. Magnumile kuulub või temaga on seotud kaks suurt apteegiketti – Apotheka ja Südameapteek – ning Tamrole kuulub Apteek 1 kett. 2012. aasta veebruaris, kui Riigikontroll oma analüüsi tegi, oli kahe suurema hulgimüüja mõjusfääris sisuliselt 81% Eesti apteekidest. Sealhulgas 33% (154) apteekidest kuulus kahe suurema hulgimüüja enamusosalusse; 8,6% (40 apteeki) vähemusosalusse; 35% (163) apteekidest kasutas kahe suurema hulgimüüja apteegikettide kaubamärke ning 4,5% (21 apteeki) oli muul viisil seotud ühe suurema hulgimüüjaga.

[---]

Konkurents ja apteekide asutamise piirangud

Nagu eespool kirjeldatud, iseloomustab Eesti ravimiturgu kahe suure hulgimüüja valitsemine nii hulgimüügi kui ka üldapteekide turul. 2006. aastal otsustati muuta ravimiseadust: kehtestati apteekide asutamise piirang. See piirang seati sisse eesmärgiga tagada apteegiteenuse kättesaadavuse ühtlasem jaotumine kogu Eestis, et tagada inimestele ravimite võrdsem ning parem kättesaadavus, vältida apteekide kuhjumist tihedamalt asustatud aladele ja apteegiteenuse halvenemist vähem asustatud piirkondades. Ravimiseaduse kohaselt ei tohi anda välja uut üldapteegi tegutsemisluba, kui linnas on ühe apteegi kohta alla 3000 elaniku. Asulas, mis ei ole linna staatuses, ei anta üldapteegi tegevusluba apteegi avamiseks ega tohi avada üldapteegi struktuuriüksust juba olemasolevale üldapteegile või selle struktuuriüksusele lähemale kui 1 kilomeeter. Kui siiski on vaja avada uus apteek (apteeke on vähem kui üks 3000 elaniku kohta või lõpetab mõni apteek tegutsemise), siis teeb kohalik omavalitsus Ravimiametile avalduse, kus annab teada, et uue apteegi avamine on vajalik. Kui asutamispiirangust erandi tegemine on põhjendatud, siis saavad kõik taotleda apteegi avamise õigust, ning kui taotlejaid on mitu, siis heidetakse liisku. Piirangu kehtimise ajal on Ravimiametile laekunud mõned üksikud omavalitsuste taotlused apteekide asutamiseks nn piirangualal, kuid Ravimiameti hinnangul ei ole need kunagi olnud põhjendatud, sest nende ajendiks on olnud ärihuvi, mitte vajadus või omavalitsuse soov.

Piirangu ajal on asutatud uusi apteeke vaid linnadesse (seoses rahvastiku liikumisega ning elanike arvu kasvuga), peamiselt Tallinnasse. Kuna uut apteeki avada soovijaid on olnud palju, siis on valdav osa apteekide tegevuslube antud liisuheitmise teel. See on loonud aga olukorra, kus näilikult uutele turuletulijatele väljaantud õigused rändavad turuliidrite ja nendega seotud ettevõtjate kätte. Selleks et liisuheitmisel võiduvõimalust parandada, on mõlemal Eesti ravimiturgu valitseval hulgimüüjal, nii Magnumil kui ka Tamrol, 100 täisühingut, kes konkurssidel osalevad. Magnumi kontrolli all on täisühingud Starting1 kuni Starting100 ja Tamro kontrolli all on Summer Üks kuni Summer Ükssada. Kontrolli täisühingute üle omatakse vastavalt Magnumi või Tamroga seotud isikute kaudu. Praeguseks on liisuheitmisele lisandunud 600 firmat TÜ Proviisor 1 kuni TÜ Proviisor 600, mille üle omab kaudselt kontrolli Magnum.
Apteekide avamise õiguse andmisele on iseloomulik veel see, et paljudel juhtudel apteeki ei avatagi või müüb apteegi asutamise õiguse saanu apteegi avamise õiguse edasi.

Konkurentsiamet on olukorda põhjalikult analüüsinud ning toonud välja, et apteekide asutamise piirang ei ole parandanud ravimite kättesaadavust ega taganud maa-apteekide säilimist. Konkurentsiameti hinnangul on piirang selle tegeliku mõju järgi otsustades teeninud turgu valitsevate suurte jaekettide huve, sest need ketid on saanud loasüsteemi kasutades hoida ära konkurentide tuleku oma apteekide kõrvale. Konkurentsiameti info põhjal ei ole maa-apteeke piirangu kehtivuse ajal oluliselt vähem suletud. Aastatel 2005–2007 suleti 15 maa-apteeki (ca 5 apteeki aastas), aastatel 2007–2012 on maa-apteekide arv vähenenud 20 võrra (ca 4 apteeki aastas). Ravimiameti hinnangul ei taga apteekide asutamise piirang apteegiteenuse säilimist kindlas piirkonnas.

Riigikontroll on arvamusel, et praegune olukord ravimiturul on põlistanud kahe suurema hulgimüüja positsiooni turul, kes kontrollivad ka enamikku apteeke Eestis. Uuel hulgimüüjal on äärmiselt keeruline Eesti ravimiturule siseneda, kuna enamiku üldapteekide taga on juba oma hulgimüüjad. Apteekide asutamise piirang ei võimalda turule tulla ka uutel sõltumatutel apteekidel või apteegikettidel. Maapiirkonnas on apteekide arv vähenenud endises tempos.
Arvestades kujunenud olukorda ravimiturul, mida iseloomustab piiratud konkurents, tugev vertikaalne integratsioon, kõrged hinnad ning maa-apteekide endises tempos sulgemine, ei ole Riigikontrolli hinnangul ravimiseaduse paragrahvist 42¹ tulenevad piirangud oma eesmärki täitnud.

Toomas Mattson
Riigikontrolli kommunikatsiooniteenistuse juhataja
6400777
5134900
[email protected]
[email protected]
 

  • Postitatud: 04.04.2013 14:25
  • Viimane muudatus: 04.04.2013 14:25
  • Viimane ülevaatus: 04.04.2013 14:25

Lisamaterjalid

Dokumendid

Veel uudiseid