Riigihangete korraldamine riigi valitseva mõju all olevates äriühingutes ja riigi asutatud sihtasutustes

Toomas Mattson | 26.02.2013 | 17:31

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print

TALLINN, 26. veebruar 2013 - Riigikontrolli auditi käigus selgus, et riigi äriühingutes ja sihtasutustes on riigihangete korraldamise peamisteks puuduseks probleemid seaduse tõlgendamisel, seaduse ebaühtlane rakendamine praktikas ning vähene kogemus või võimekus hange korraldamisel, eriti väiksemate hankijate puhul. 

Oluline süsteemne probleem on ka Rahandusministeeriumi ebapiisav järelevalve riigihangete korraldamise üle.

2010. aastal lõpetas tegevuse Rahandusministeeriumi valitsemisalas Riigihangete Amet ning alates 2010. aasta 1. juulist on ameti ülesanded pandud Rahandusministeeriumile. Muudatustega kavandatud eesmärki tõhustada järelevalvet ei ole veel saavutatud. Näiteks ei ole Rahandusministeerium teinud riigi valitseva mõju all olevates äriühingutes ega riigi asutatud sihtasutustes ühtki järelevalvetoimingut. Seni on ministeerium teinud järelevalvet vaid järelevalvemenetluse algatamise taotluste alusel. Plaanilist järelevalvet pole ministeerium riigihangete valdkonnas seni üldse teinud, kuigi see aitaks Riigikontrolli hinnangul rikkumisi oluliselt vähendada ja ennetada. Samuti polnud ministeeriumile silma jäänud, et viis riigi valitseva mõju all olevat äriühingut pole oma hangete kohta riigihangete registris infot esitanud.

Auditi käigus selgus, et mitte kõik riigi äriühingud ei ole end riigihangete seaduse mõistes hankijana määratlenud ega korralda seetõttu hankeid sellest seadusest lähtuvalt. Hankijaks ei tunnista end 5 äriühingut: Lennuliiklusteeninduse AS, KredEx Krediidikindlustus AS, Teede Tehnokeskus AS, AS Eesti Vanglatööstus ja AS Eesti Loto. Äriühingute hinnangul on nende põhi- ja kõrvaltegevus tööstusliku ja/või ärilise iseloomuga ega ole seotud avaliku huviga.

Riigikontroll on veendunud, et need viis äriühingut on riigihangete seaduse mõistes hankijad. Kõik äriühingud on asutatud avalikes huvides ja täidavad suuremal või vähemal määral avaliku huviga seotud ülesandeid, riigil on konkreetne huvi säilitada kontroll nende teenuse osutamise üle ja ühingute juhtimist tervikuna kontrollib riik.

Auditi tulemusena ilmnes seegi, et mitte kõik äriühingud ja sihtasutused pole hangete korraldamiseks kehtestanud sisekorda ning mitte kõigil, kes on korra kehtestanud, pole see piisav. Sisekorra on kehtestanud 84 äriühingust ja sihtasutusest kokku 49. Riigikontrolli hinnangul on kord ebapiisav kokku 15 äriühingul ja sihtasutusel. Riigihangete korralduse läbimõtlemine ja asjakohase korra kehtestamine on vajalik, et tagada kokkulepitud töökorralduse ja käitumisreeglite järjepidev järgimine, seadustest kinnipidamine ning tegevuse läbipaistvus.

Piisavas sisekorras peab Riigikontrolli hinnangul lisaks riigihangete seaduses nimetatud üldpõhimõtetele olema kokku lepitud ülesannete, vastutuse ja volituste selge jaotus, asjakohased kontrollimeetmed ning juhtkonnapoolsed kontrollid.

Äriühingud ja sihtasutused põhjendasid riigihangete korra puudumist sellega, et korraldavad vaid väiksemahulisi hankeid ja/või lähtuvad asjade hankimisel või teenuste tellimisel otse riigihangete seadusest. Enamasti oli põhjuseks siiski see, et ei oldud kursis hankekorra kehtestamise ega avalikkusele läbipaistva ostuprotsessi korraldamise nõudega.

Samuti selgus, et hangete korraldamisel eksitakse riigihangete seaduse vastu ja praktikas ei järgita kehtestatud sisekorda. Kontrollitud 9 äriühingust ja sihtasutustest leidis Riigikontroll puudusi kokku 6 äriühingus ja sihtasutuses. Seejuures olid nõutud hankemenetluse jätnud tegemata kokku 4 äriühingut ja sihtasutust. Ilmnes, et hankemenetlusi ei dokumenteerita nõuetekohaselt, riigihangete registrile esitatakse eksitavat infot, jäetakse esitamata riigihanke aruanne või selle lisa või esitakse need nõutust hiljem ning jäetakse hankijaga kirjalik lepingu sõlmimata.

Auditi tulemusena andis Riigikontroll soovitusi rahandusministrile ja auditeeritud äriühingutele ning sihtasutustele. Riigikontroll soovitas rahandusministril tõhustada riigihangete riiklikku järelevalvet, end hankijana mittetunnistavatel äriühingutel hakata korraldama riigihankeid ja luua selleks vajalik pädevus ning äriühingutel ja sihtasutustel kehtestada hankekorrad või neid täiendada.

Toomas Mattson
Riigikontrolli kommunikatsiooniteenistuse juhataja
+3726400777
+3725134900
[email protected]
 

  • Postitatud: 26.02.2013 17:31
  • Viimane muudatus: 16.08.2015 00:39
  • Viimane ülevaatus: 16.08.2015 00:39

Lisamaterjalid

Dokumendid

Veel uudiseid