TALLINN, 17. september 2012 - Riigikontroll leidis auditi käigus, et riigiäriühing AS Tallinna Sadam eiras Muuga konteinerterminali ehitamisel korduvalt riigihangete seadust ja äriühingu juhatus ei täitnud oodataval määral hoolsuskohustust, mille tulemusena tegi äriühing 2,42 miljoni euro ulatuses põhjendamatuid ja välditavaid kulutusi. 

Riigikontrolli hinnangul rikkus Tallinna Sadam konteinerterminali ehitamisel riigihangete seadust nii hankekonkursi korraldamisel, projekteerimis-ehituslepingu sõlmimisel kui ka sõlmitud lepingu hilisemal muutmisel.
Riigikontroll leidis auditis, et hanke tingimused olid mitmeti mõistetavad ning et Tallinna Sadam oli muutnud seaduses mittelubatud ajal hanke tingimusi. Samuti ei ole üheselt selge, mis kuupäeval ehituse-projekteerimisleping sõlmiti, kas sõlmitud leping oli kehtiv ja vastavuses hanke tingimustega.
Poolteist kuud pärast lepingu allkirjastamist nõudis Tallinna Sadam riigihangete seaduse vastaselt, et töövõtja suurendaks ehitatava kai kandevõimet. Töövõtja nõustus, kuid soovis talle makstava tasu suurendamist 1,85 miljoni euro võrra. Töövõtja põhjendas täiendava tasu nõudmist vajadusega kasutada kai kandevõime suurendamiseks suuremaid toruvaiasid ja kallimat tehnikat nende paigaldamiseks.
Riigikontrolli tellitud tehnilisest ekspertiisist, projektdokumentatsiooni analüüsist ja asjaosaliste ütlustest selgus, et töövõtja täiendava tasu nõue oli alusetu, kuna juba algses projektis kasutati suuremaid toruvaiasid ning töövõtja ei pidanud Tallinna Sadama nõude tõttu kai projekti muutma ning väidetavaid lisakulutusi töövõtjale ei tekkinud. Hoolika käitumise korral oleks Tallinna Sadam pidanud täiendavate kulutuste nõudmise põhjendamatust märkama.
Auditi käigus selgus ka, et Tallinna Sadam ei olnud informeerinud hankekonkursil osalenuid lõhkekehade olemasolu võimalusest meres Naissaare juures asuvas liivamaardlas, kust lepingu järgi oli kohustus ehituse tarvis liiva tuua. Liiva ammutamise käigus leidis aset kaks plahvatust, laevad koos seadmetega said kannatada. Seetõttu oli sadam sunnitud maksma töövõtjale lõhkekehade tekitatud kahju osalise hüvitusena täiendavalt 575 000 eurot ja pikendama tööde lõpetamise tähtaega kuue kuu võrra.
Tallinna Sadama juhatus ei nõustunud ühegi Riigikontrolli tähelepanekuga hankemenetluse ning lepingu sõlmimise ja täitmise käigus esinenud puuduste ja seaduserikkumiste kohta, kuna sadama juhtkonna arvates asjaolude detailne ja terviklik analüüs, seaduse süsteemne ja sisuline tõlgendamine koostoimes nii valitseva Eesti kui ka Euroopa Liidu kohtupraktikaga näitavad Riigikontrolli etteheidete põhjendamatust.
Riigihangete seaduse rikkumiste ulatust ja iseloomu arvestades soovitas Riigikontroll rahandusministril otsustada, kas Tallinna Sadama suhtes tuleks algatada menetlus, et hinnata, kas konteinerterminali ehitamisel on ELi Ühtekuuluvusfondi raha kasutatud reeglipäraselt. Rahandusminister teatas, et ministeerium on alustanud kontrolli ning teeb oma otsuse sõltuvalt selle tulemustest.
Tallinna Sadama nõukogul soovitas Riigikontroll otsustada, kas ja kui suures ulatuses nõuda sadama juhatuselt sadamale Riigikontrolli hinnangul tekitatud kahju (kogusummas 2,42 miljonit eurot) hüvitamist. Sadama nõukogu vastas, et otsustab selle pärast nõukogu tellitud eksperdihinnangute läbiarutamist, eeldatavasti veel 2012. aasta septembris.

Taustaks

Tallinna Sadam algatas 2007. aastal rahvusvahelise hankekonkursi Muuga konteinerterminali laiendamiseks. 16. kaid (mida kasutas ja kasutab AS Transiidikeskus) peeti vajalikuks pikendada 102 meetri võrra ja ehitada uus, 17. kai pikkusega 377,5 meetrit. Uute kailiinide taha tuli mere ja kaldaala täitmise teel rajada konteinerterminali ehitamiseks ligikaudu 27 hektarit sobivat sadamaterritooriumi. Selleks kavandati tuua merest enam kui 1,3 miljonit kuupmeetrit liiva. Graniidist nõlvakindlustuste mahuks arvestati 27 000 kuupmeetrit, süvendustööde mahuks 0,6 miljonit kuupmeetrit.
Hankekonkursile registreerus 21 firmat, 2007. aasta detsembris saadi kuus pakkumust. Valik tehti pakkumuse maksumuse järgi, leping KMG Inseneriehituse ASiga summas 860,6 miljonit krooni (55 miljonit eurot) allkirjastati 2008. aasta juulis. Tööd tuli teha 18 kuu jooksul.
Hankelepingut muudeti kahel korral. Tööde tähtaeg pikendati 18 kuult 24 kuule, ja lõppmaksumuseks kujunes 54,1 miljonit eurot. Töövõtja lisaraha taotluse rahuldamiseks kulutati ära kogu ettenägematuteks töödeks reserveeritud varu 2,5 miljonit eurot.
Terminalile maa-ala kujundamise (suures osas mere arvelt) tööde tegemist toetas rahaliselt Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond, kogusummas 1,6 miljonit eurot.

Toomas Mattson
Riigikontrolli kommunikatsiooniteenistuse juhataja
+372 640 0777
+372 513 4900
[email protected]
 

• Postitatud: 17.09.2012 00:00
• Viimane muudatus: 10.11.2015 17:33
• Viimane ülevaatus: 10.11.2015 17:33