TALLINN, 15. detsember 2010 - Riigikontroll leidis erikoolide ja alaealiste komisjonide töö tulemuslikkust auditeerides, et riik pole probleemsete noortega tegelemisel edu saavutanud. Erikool on endiselt kallis, kuid vähetulemuslik mõjutusvahend alaealiste õigusrikkumiste ärahoidmisel ja vähendamisel.
Vaatamata mitmele positiivsele algatusele, nagu erikoolide personali suurendamine ning täiendavate tugiteenuste pakkumine õpilase erikoolis viibimise ajal, pole õnnestunud oluliselt vähendada uute õigusrikkumiste toimepanekut erikoolist lahkunute hulgas. Ligi 4/5 õpilastest paneb kahe aasta jooksul toime uue süüteo ja 2/5 uue kuriteo. Vaid mõne aasta jooksul pärast erikoolist lahkumist jõuab kinnipidamiskohta 43% noorukitest. Enamik erikoolist lahkunud õpilastest jääb põhihariduseta või omandab üksnes põhihariduse.
Kuigi viimase viie aasta jooksul on erikoolide töös oluliselt edasi liigutud, siis erikoolidest lahkunud õpilaste järelhooldussüsteemi ei ole suudetud endiselt käivitada. Järelhoolduse puudumine muudab erikoolide õppe- ja kasvatustöö aga kasutuks, sest ei taga alaealiste taasühiskonnastamist pärast erikoolist lahkumist.
Haridus- ja Teadusministeerium on Tapa Erikooli ja Kaagvere Erikooli renoveerimiseks ja ümberehitamiseks kavandanud enam kui 150 miljonit krooni. Samas on lahtine, kui palju on tulevikus erikoolide kohti vaja, sest tavakoolidesse on kavas luua kasvatusraskustega õpilaste klassid, mis võivad vähendada vajadust erikooli kohtade järele.
Ka alaealiste komisjonide töös pole olulisi muudatusi toimunud. Alaealiste komisjonide võimalused mõjutusvahendeid kasutada on piirkondlikult erinevad ning järjekorrad pikad. Aeg õigusrikkumise toimepanemise ning mõjutusvahendi kohaldamise vahel on liiga pikk.
Riigikontroll soovitas haridus- ja teadusministril korraldada erikoolist lahkunud õpilaste järelhooldus selliselt, et oleks olemas konkreetne tegevuskava õpilase taasühiskonnastamiseks ja selge vastutaja selle täitmise eest. Samuti soovitab Riigikontroll analüüsida, kui palju on tulevikus erikooli õppekohti vaja, ning sellele analüüsile tuginedes vaadata üle kavandatavad investeeringud erikoolidesse.
Haridus- ja teadusminister vastas, et erikoolist vabanenud õpilastele järelhoolduse puudumine on suureks probleemiks, kuid pidas ministeeriumi peamiseks ülesandeks tagada kõikidele õpilastele võrdsed õppimistingimused. Minister rõhutas, et mitmete soovituste elluviimine eeldab asutustevahelist koostööd või õigusaktide muutmist.
Taustaks
Riigikontroll korraldas auditi, et hinnata, millised muudatused on toimunud pärast Riigikontrolli 2004. aasta auditit „Erikoolide funktsioon ja tulemuslikkus“ ning 2007. aasta auditit „Koolikohustuse täitmine ja selle tagamise tulemuslikkus“.
Nii alaealiste komisjonide kui ka erikoolide eesmärgiks on tegeleda probleemsete noortega ning ennetada alaealiste õigusrikkumisi.
Erikoole on hetkel Eestis kaks – Kaagvere Erikool ja Tapa Erikool, kus õpib kokku ligi 90 õpilast ja mille tegevuskuludeks kulub riigieelarvest umbes 25 miljonit krooni. Üks õppekoht erikoolis on ligi kümme korda kallim kui õpilaskoht tavalises üldhariduskoolis.
2010. aastal on Eestis 15 maakondlikku ja 53 kohaliku omavalitsuse alaealiste komisjoni, millele riigieelarvest eraldatakse pea kolm miljonit krooni.
Toomas Mattson
Riigikontrolli kommunikatsiooniteenistuse juhataja
640 0777
513 4900
[email protected]
-
Postitatud:
15.12.2010 00:00
-
Viimane muudatus:
10.11.2015 18:07
-
Viimane ülevaatus:
10.11.2015 18:07
Erikool on endiselt kallis, kuid vähetulemuslik mõjutusvahend alaealiste õigusrikkumiste ärahoidmisel ja vähendamisel.
Postimees/ Scanpix Baltics
Lisamaterjalid
Dokumendid
Välislinke