RMK raiub riigimetsi tuleviku arvelt

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print | Saada sõbrale

TALLINN, 14. september 2010 - Riigikontroll leiab oma auditis, et Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) raiub riigimetsa parimat osa – vanu metsi viljakatel muldadel – hoogsamalt, kui sellelaadne mets jõuab end taastoota ehk jõuda samasuguse raieküpse vanuseni. See vähendab võimalusi, et ka tulevased põlvkonnad saavad riigimetsa majandada niisama tulukalt, kui see on praegu, sest raieks sobivas vanuses nn paremad metsad saavad lihtsalt mingil hetkel otsa. 

Valdav osa riigimetsa majandamise tulust saadakse nn headest metsadest ehk viljakates metsatüüpides (palu-, laane- ja salumetsades) tehtavatest lageraietest. Riigikontrolli auditist selgus, et nendes nn heades metsatüüpides väheneb vanade metsade pindala järsult juba järgmisel kümnendil, sest lageraiete pindala viljakates metsatüüpides on suurem, kui keskealisi metsi vananeda jõuab.

Väljaspool kaitsealasid olevate metsade viljakamates metsatüüpides kaovad senise raiemahu juures vähem kui 20 aastaga vanad kuusikud (90-aastased ja vanemad) ning vanad haavikud (40-aastased ja vanemad). Vähem kui 30 aastaga saaksid otsa vanad kaasikud (70-aastased ja vanemad). Parem on olukord vanade männikutega (100-aastased ja vanemad), kuid ka need lõpeksid vähem kui 50 aastaga.

Lageraiet lubavaid vanuseid on juba korduvalt alandatud ja praegu raiutakse järjest nooremaid ja peenemaid metsi.

Riigikontrolli tulemusauditi osakonna peakontrolör Tarmo Olgo märkis, et kui ühelt poolt peab riik praeguses keerulises majandusolukorras vajalikuks säilitada metsandussektoris tööhõivet ja saada märkimisväärset metsatulu, siis teiselt poolt tuleb ka selgelt teadvustada, et sellisel moel majandamist siiski pikalt jätkata ei ole võimalik. „Praegust raiumise tempot jätkates tuleks kolme-nelja aasta pärast, kui raske aeg läbi, hea metsa raiumises seda järsemalt hoogu maha võtta. Kuid siis oleks ka riigimetsast saadava tulu vähenemine ilmselt palju järsem kui kohe hoogu mõistlikult vähendades. Nii või teisiti tuleb anda aega metsade kasvamiseks. Kaugemas tulevikus ehk aastakümnete pärast oleks võimalik raiemahtu taas ettevaatlikult suurendada, jälgides metsatüübiti tasakaalu,“ sõnas peakontrolör.

Riigikontroll näebki olulise probleemina, et riik näitab raiemahtu praegu kogumina kõikide riigimetsade hulgast, kuhu sisse on arvestatud nii parem kui ka kehvem mets. Ja kuna paremat metsa on veel võtta, käib raiumine loomulikult seal, kus see on kergem ja tulusam.

Riigikontroll leiab auditi tulemusena et riigimetsade liigilist ja vanuselist jagunemist arvestades ning varasemate aastate üleraiete leevendamiseks tuleks palu-, laane- ja salumetsades iga-aastast lageraiete pindala oluliselt vähendada: männienamusega metsades u 30%, kuuseenamusega metsades 40–50%, kaseenamusega metsades u 50% ja haavaenamusega metsades u 70% võrreldes 2010. aastaks kavandatuga.

Riigikontrolli audit viitab ka sellele, et praeguste raiemahtude juures ei ole võimalik säilitada metsaökosüsteemi head seisundit. Vanade metsade pindala vähenemine ja üha nooremate metsade raiumine vähendab metsade looduslikku väärtust tervikuna, sest vanemad metsad on suurema elurikkusega ehk on elupaigaks suuremale hulgale erinevatele liikidele, sealhulgas ohustatud ja kaitstavatele liikidele.

Kaitsealuste metsade ja ka kehvemate metsatüüpide vananemine ei suuda korvata viljakate vanade puistute pindala vähenemist majandatavates metsades, vaatamata sellele et rangelt kaitstava metsamaa pindala suurenes oluliselt sajandivahetusel ja selle kümnendi esimesel poolel.

Samal ajal suureneb vanade metsade pindala kehvemates metsatüüpides ehk soostuvates ja soometsades, sest väiksemate puude ja halvemate raietingimuste tõttu ei saa nendes metsades raiuda või ei ole see majanduslikult kuigi kasulik.

Näiteks suureneb järgmise 50 aastaga poole võrra rabastuvate ja samblasoomännikute vanade puistute (100-aastaste ja vanemate) pindala tulundusmetsades, kus aga tänapäevane raske metsatehnika ei saa sõita märjal ja pehmel turbamullal. Kuna senistes analüüsides ei ole metsatüüpe eristatud, siis on avalikkusele jäänud mulje, et vanu metsi jätkub ja raievõimaluste halvenemist pole karta.

Samuti tuleb arvestada, et kõik raiekõlblikud metsaosad ei ole samaväärselt ligipääsetavad, sest need on eri kaugustel suure kandevõimega teedest ja mõned puistud võivad külmumata maaga olla täiesti ligipääsmatud. Ning sedagi, et tormikahjustuste ja soostumise riskide vähendamiseks ei saa uuenemata raiesmike kõrvale kohe uusi lageraieid teha.

Seetõttu hakkab vanade metsade pindala vähenemine piirama RMK tulusid juba enne vanade metsade täielikku otsasaamist ja majanduslikud probleemid ilmnevad varem kui eespool nimetatud tähtajad.

Riigikontroll paneb ette, et metsamajandust reguleerivaid õigusakte tuleks muuta nii, et need nõuaksid raiete kavandamisel eri metsatüüpidega ja raiutavate metsade ruumilise paiknemisega arvestamist. Metsamajandamise muudetud reeglistik peab tagama, et majandamise tulemusel ei väheneks vanade metsade pindala eri metsatüüpide kaupa ega kannataks kaitsealade võrgustiku sidusus.

Riigikontroll leiab, et kuna perspektiivis väheneb metsast saadav tulu, mida RMK suudab teenida, siis tuleks valitsusel juba praegu hakata mõtlema võimalikele mudelitele, kuidas riigimetsa haldamine ja sellest saadav tulu näevad välja paarikümneaastases vaates.

Probleemide põhjuste analüüsil tuleks tähelepanu pöörata ka sisesurvele, mis tuleneb RMK olemusest – tulundusasutusena on see huvitatud kasumi teenimisest ja saadava tulu suurendamisest.

Seetõttu soovitas Riigikontroll keskkonnaministeeriumil analüüsida riigimetsade majandamise mooduseid ja leida riigimetsade majandamiseks väheneva tulu tingimustes optimaalne lahendus, mis tagaks nii riigimetsade jätkusuutliku kasutuse, riigivara säilimise, ökoloogilise stabiilsuse kui ka avalike teenuste pakkumise.

Riigikontroll peab kahetsusväärseks, et keskkonnaministeerium riigivara valitsejana ei ole riigimetsade majandamist hoolikalt analüüsinud ega loonud õiguslikku raamistikku, mis tagaks jätkusuutliku majandamise.

Auditile saadetud vastuses ei nõustunud keskkonnaminister mitte ühegi Riigikontrolli järelduse ega ettepanekuga ja on seisukohal, et riigimetsade majandamine on jätkusuutlik.

Minister vastas kõigile Riigikontrolli soovitustele, et kuna nende elluviimine eeldaks Riigikogus kinnitatud pikaajaliste arengusuundade muutmist, ei pea keskkonnaministeerium võimalikuks soovitusi rakendada.

Riigikontroll väljendab kahetsust ministri hoiaku ja sisulise vastuse puudumise suhtes, sest valdkonna juhina on just keskkonnaministeeriumil võimalus, aga ka kohustus parlamendile asjatundlikku nõu anda ning teha ettepanekuid õigusaktide ja arengukavade muutmiseks, et tagada Eesti metsade jätkusuutlik majandamine. Riigikontroll loodab, et minister kaalub siiski veel kord oma positsiooni ja annab parlamendile head nõu, seda enam, et ministeeriumis on juba alanud uue metsanduse arengukava koostamine.

 

Taustaks
Auditi eesmärgiks oli hinnata, kas Eesti metsast 37 protsenti moodustava riigimetsa majandamine on korraldatud jätkusuutlikult ehk kas riigimetsi majandatakse nii, et tulevikus on raievõimalused samasugused ning metsade ökoloogiline seisund stabiilne.

Riigikontroll modelleeris RMK raieandmete põhjal võimalikke tulevikustsenaariume, milliseks kujuneb riigimetsade vanuseline jagunemine metsatüüpide kaupa, kui RMK jätkab lageraiete tegemist samas mahus.

Riigikontroll kasutas riigimetsade majandamise jätkusuutlikkuse hindamiseks RMK andmeid aastatel 2004–2008 tehtud ning aastateks 2009–2010 kavandatud lageraiete kohta.

Hinnangu andmisel lähtus Riigikontroll kriteeriumitest, et lageraiete pindala riigimetsas on selline, mida on võimalik alaliselt säilitada, ning et lageraied on kavandatud ja teostatud proportsionaalselt eri metsatüüpide esinemisega (s.t raieid ei ole koondatud parematesse metsadesse).
Riigikontroll küsis auditi metoodika ja tulemuste kohta eksperdiarvamused Tartu Ülikoolilt ning Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudilt. Lisaks metoodika tunnustamisele tegid eksperdid ettepanekuid riigimetsade senise majandamise muutmiseks, et saavutada metsa kui ökosüsteemi kaitse ja jätkusuutlik majandamine. Ülikoolide ekspertide hinnangud on kajastatud auditiaruandes.

Mida RMK ise on eri aastatel öelnud raiemahu kohta?

RMK aastal 2003 vajadusest vähendada raiemahte:

Arvestades Eesti metsade struktuuri, võib ennustada, et raiemahud langevad järgnevatel aastatel veelgi. Põhjus peitub metsa vanuselises struktuuris. Viimastel aastatel on olnud võimalik rohkem raiet teha üksnes tänu küpsete puistute suurele osatähtsusele meie metsades. Nüüdseks on raieküpset metsa järjest vähemaks jäänud ja kulub aastakümneid, enne kui raiemahud võiksid taas tõusma hakata.

http://www.rmk.ee/files/aastaraamat_2003.pdf

RMK 2010. aastal raiemahtude täiendavast suurendamisest:

“2010. aasta lisaeelarve vajadus tekkis seoses puiduturu aktiviseerumisega ning seeläbi loodud võimalusele ressurssi rohkem kasutusse võtta,” kommenteeris RMK nõukogu esimees Mati Polli. “Oluline on ka see, et saame tänases majandussituatsioonis sadadele inimestele tööd ja leiba pakkuda.” Sel aastal plaanib RMK riigimetsa raie- ja müügimahtu suurendada rekordilise 2,8 miljoni tihumeetrini. Eelmisel aastal müüdi puitu 2,36 miljonit kuupmeetrit.

http://www.rmk.ee/press/uudised/uudised-2010/rmk-nukogu-vttis-vastu-2010-aasta-lisaeelarve


Toomas Mattson
Riigikontrolli kommunikatsiooniteenistuse juhataja
+372 640 0777
+372 513 4900
toomas.mattson@riigikontroll.ee 

  • Postitatud: 14.09.2010 14:40
  • Viimane muudatus: 10.11.2015 18:05
  • Viimane ülevaatus: 10.11.2015 18:05

Õhtuleht

Joosep Martinson

Lisamaterjalid

Dokumendid

Välislinke

Veel uudiseid