AS-i Eesti Raudtee erastamislepingu ja aktsionäride lepinguga on riigile võetud ebaseaduslikke rahalisi kohustusi

16.07.2001 | 00:00

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print

TALLINN, 16. juuli 2001 - Riigikontroll hindas AS-i Eesti Raudtee (ER) erastamislepingu ja selle lisaks oleva aktsionäride lepingu õiguspärasust ning leidis, et Erastamisagentuuri (EEA) peadirektor ning teede- ja sideminister on võtnud lepinguid sõlmides riigile ebaseaduslikke rahalisi kohustusi ja erastamine pole olnud läbipaistev.

Riigikontroll keskendus auditi käigus lepingutele ennekõike seetõttu, et need on erastamise ettevalmistamise ja läbiviimise kokkuvõtvaks väljundiks, millest väga paljus sõltub erastamise tulemuslikkus. Riigikontroll võttis põhitähelepanu alla erastamise lõplikku rahalist tulemit oluliselt mõjutavad aspektid, mistõttu vaadeldi põhjalikumalt riigile varalisi kohustusi kaasa toovate lepingupunktide õiguspärasust.

Riigikontrolli järeldused

Erastamisagentuuri peadirektor ning teede- ja sideminister olid seadusega ettenähtud piires pädevad Eesti Vabariigi esindajatena sõlmima AS-i Eesti Raudtee erastamislepingut ja aktsionäride lepingut. Siiski arvestades kujunenud olukorda ja vajadust teha riigile nii olulised tehingud läbipaistvalt, oleks Riigikontrolli hinnangul olnud mõistlik jätta leping sõlmimata kuni lõpliku kohtuotsuse saamiseni.

Põhiseaduse § 65 p-st 10 ja riigieelarve seaduse §29 lg-st 1 tulenevalt saab riigiasutus võtta rahalisi kohustusi ainult siis, kui talle on eelarves selleks assigneeringud ette nähtud või kui vastav õigus tuleneb mõnest eriseadusest. EEA peadirektor ning teede- ja sideminister ületasid oma volitusi, võttes erastamislepingus ja aktsionäride lepingus riigile kohustusi, milleks neil erastamisseadusest ega ühestki teisest õigusaktist tulenevalt õigust ei olnud.

Olulisemad võimalikud riigi rahalised kohustused on: 

  • kohustus hüvitada kuni 100 miljoni krooni ulatuses kahju, mida AS Eesti Raudtee võib saada 5 Vene päritolu veduri edasimüümisel või rentimisel, ning kohustust hoida selleks 50 miljonit krooni kuni 7 aastat riigi pangakontol; 
  • kohustus juhul, kui maksuamet nõuab Eesti Raudteelt tulumaksu tasumist enne aktsiate BRS-ile üleminekut vagunite ühise kasutamise lepingute alusel Venemaa või teiste osalevate riikide raudteeorganisatsioonidele tehtud maksetelt; 
  • kohustus hüvitada Eesti Raudtee poolt põhjustatud varasemad keskkonnakahjud. 

AS Eesti Raudtee tuli erastamisprogrammi kohaselt erastada strateegilisele investorile. Erastamisega taotletud eesmärkide saavutamise kindlustamiseks on olulised erastaja kohustuste täitmiseks esitatavad tagatised. Baltic Rail Services OÜ esitatud tagatised vastavad Erastamisagentuuri poolt pakkumise kutse dokumentides ja nende alusel kehtestatud nõuetele. Nimetatud nõuded ja nende alusel Erastamisagentuuri aktsepteeritud tagatised on ebapiisavad, et erastajapoolsete kohustuste rikkumise korral esitada nõudeid strateegiliste investorite vastu.

Ehkki erastamisleping on sõlmitud, pole aktsiate eest seni tasutud ega esitatud pakkumise täitmise tagatisi ning on olemas risk, et erastamine võib ebaõnnestuda. Riik kannaks vähemalt 60,9 miljoni krooni suurust kahju ka siis, kui erastamine ebaõnnestuks ostjast tingitud põhjustel, sest sel juhul on riigil võimalik saada kuni 25 miljoni krooni suurust hüvitist, samas kui riigi kulud AS-i Eesti Raudtee erastamise korraldamisega seoses moodustavad vähemalt 85,9 miljonit krooni.

AS-i Eesti Raudtee erastamine ei olnud küllaldaselt läbipaistev ja läks vastuollu pakkujate võrdse kohtlemise põhimõttega. Riigikontroll peab eriti taunimisväärseks seda, et pakkujatele ei olnud enne pakkumiste esitamist lõplikult teada, milliseid rahalisi kohustusi riik endale erastamislepinguga võtab. Kuna mitmed olulised tehingutingimused ei olnud sisuliselt hõlmatud konkursiga, vaid on lisatud lepingusse üksnes Erastamisagentuuri ja ostja vaheliste läbirääkimiste tulemusena, siis ei ole võimalik väita, et erastamistehing tehti riigile parimatel võimalikel tingimustel. Pakkujate vaheline konkurents on oluline erastamiskonkursi erapooletust tagav mehhanism.

Olulisemad Riigikontrolli ettepanekud on järgmised:

  • Riigikontroll märgib peakontrolöri otsuses, et Erastamisagentuur peab hoiduma seadusega vastuolus olevatest lepingupunktidest tulenevate kohustuste täitmisest ning soovib selle kohta kirjaliku kinnituse esitamist.
  • Arvestades tuvastatud õigusrikkumiste tõsidust ning vajadust tagada Erastamisagentuuri edasise tegevuse õiguspärasus, teeb Riigikontroll Erastamisagentuuri Nõukogu esimehele ja liikmetele ettepaneku kutsuda kolme nädala jooksul kokku Erastamisagentuuri Nõukogu koosolek, et arutada läbi eelnimetatud lepingutega võetud õiguspäratud kohustused ja anda EEA peadirektorile juhised õiguspärasuse tagamiseks erastamise jätkumisel. 
  • Riigikontroll peab vajalikuks saata peakontrolöri otsus prokuratuurile kriminaalmenetluse algatamise otsustamiseks.


Sven Soiver
Riigikontrolli pressiesindaja
Tel: 640 0787
GSM: 53 414464
E-post: [email protected]

  • Postitatud: 16.07.2001 00:00
  • Viimane muudatus: 15.10.2015 20:54
  • Viimane ülevaatus: 15.10.2015 20:54

Veel uudiseid