TALLINN, 2. oktoober 2002 - Riigikontroll uuris AS-i Edelaraudtee doteerimise näitel, kuidas on riik püüdnud tagada elanikele ühistranspordi abil optimaalsed liikumisvõimalused. Audit näitas, et reisirongiliikluse toetamine praegusel kujul on majanduslikult ebaefektiivne ning sisulisi argumente rongide kasuks võrreldes teiste transpordivahenditega pole.

Riigikontroll eeldas, et Teede- ja Sideministeerium kui dotatsiooni eest saadava teenuse planeerija ja tagaja on teinud selgeks, millistesse sihtkohtadesse ja kui tihti peab riiklikult toetatud ühistransport inimestele sõiduvõimaluse kindlustama, ning valinud veoteenuse pakkumiseks majanduslikult efektiivseima viisi.

Riigikontroll jõudis järgmistele järeldustele:

Riik (Teede- ja Sideministeerium) ei ole määratlenud minimaalset transporditeenuse taset ehk seda, kuhu ja kui tihti peab inimesel olema võimalus riigi toetust kasutades liikuda.

Enamasti eelistavad reisijad rongi hinna, mugavuse või kiiruse tõttu. Riigikontrolli küsitlus kohalike omavalitsuste seas näitas, et ainult umbes 400-le inimesele Kagu-Eestis on rong ainuvõimalik transpordivahend. Riik aga kulutab reisirongiliikluse doteerimisele 2009. aastani ligi miljard krooni.

Piletitulud katavad vaid ca 10% veokuludest raudteel. See tähendab, et igale kroonile, mida maksab pileti eest reisija, peab riik juurde maksma kuni 9 krooni, ning 2001. aastal maksis riik iga sõidukorra eest keskmiselt peale 84 krooni. Bussiveol on need summad oluliselt väiksemad. Samas ei ole piletihinna tõstmine reaalne, sest rongide ja busside piletihind on enamasti võrdne.

Praegu dotatsiooniks kuluva summaga saaks Riigikontrolli arvutuste kohaselt tee-ehituskulusid arvesse võtmata panna iga rongi asemel sõitma 9 tasuta bussi, igas rongis sõidab inimesi aga vaid 1-3 bussi jagu. See tähendab, et jagades vähemalt osa rongidotatsiooni teistele transpordiliikidele, oleks võimalik tagada reisijatele oluliselt paremad liikumisvõimalused. Kuigi sellega kaasneksid lisakulud tee-ehitusele, tuleb arvestada, et sõiduteed on avatud lisaks bussidele ka teistele sõidukitele.

Majanduslikult ebaefektiivset reisijatevedu raudteel õigustatakse eelkõige keskkonnakaitseliste ja turvalisust puudutavate argumentidega. Reisijate ohutust ja transpordivahendite keskkonnasõbralikkust peab ka Riigikontroll väga oluliseks. Siiski ei saa üksnes nende aspektidega põhjendada raudteetranspordi proportsionaalselt palju suuremat toetamist teiste transpordiliikidega võrreldes, sest raudtee osakaal reisijateveol on väga väike. Seetõttu ei ole usutav, et selle transpordiliigi kui tahes suur ohutus või keskkonnasõbralikkus avaldaks olulist mõju keskkonnaseisundile või reisijateohutusele tervikuna. Kui kulutada sama hulk vahendeid enamlevinud transpordiliikide keskkonnakaitseliste probleemide lahendamiseks, oleks ilmselt võimalik tervikpilti silmas pidades paremaid tulemusi saavutada, tagades muu hulgas inimestele ka paremad sõiduvõimalused kui praegu.

Edelaraudtee erastamise puhul oli tegemist ühe esimese katsega kaasata erainvesteeringuid riigi poolt doteeritava teenuse pakkumisse. Selle katse võib vaid osaliselt õnnestunuks lugeda. Kuni pakkumise lõpuni polnud selge riigipoolne tellimusmaht ning pakkujatelt ei küsitud mingeid siduvaid pakkumisi veoteenuse hinna, kvaliteedi jms osas - sellesisulist konkurssi pakkujate vahel ei toimunud. Seetõttu ei ole selge, kas riik sai majanduslikult optimaalse pakkumise. Samuti võimaldab kehtiv leping AS-il Edelaraudtee veokilomeetri hinda jätkuvalt tõsta ning riigil pole piisavalt pidepunkte, mille abil nõuda võimalikult suurt veoteenuse mahtu.

Riigikontroll soovitas teede- ja sideministril otsustada, millise transporditeenuse taseme riik kodanikule doteerimise tulemusena kindlustab, ja teha vajalikud kalkulatsioonid otsustamaks, kas jätkata Edelaraudtee toetamist või asendada rongid - vähemalt osaliselt - bussidega. Tallinn-Tartu ja Tallinn-Narva suunal toimuvate vedude osas tuleks seda teha kiiremas korras, sest selles on Riigikogu otsus toetamise kohta olemas kuni aastani 2003.

Riigikogu on otsustanud maksta aastatel 2001-2009 Edelaraudteele toetust kokku 939,6 miljonit krooni.

Sven Soiver
Riigikontrolli pressiesindaja
Tel: 640 0787
GSM: 53 414464
E-post: [email protected]

• Postitatud: 02.10.2002 00:00
• Viimane muudatus: 15.10.2015 09:46
• Viimane ülevaatus: 15.10.2015 09:46