TALLINN, 15. november 2023 – Riigikontrolör Janar Holm pidas täna Riigikogu ees ettekande Riigikontrolli aastaaruande kohta, mis puudutab  Eesti elektrisüsteemi valikuid ja järgmise kümnendi väljakutseid. Riigikontrolör rõhutas, et elektri varustuskindluse tagamiseks valikute langetamisel peaks rohkem tähelepanu saama elektri taskukohane hind. Lisaks mainis riigikontrolör vajadust kiirendada eurotoetuste kasutuselevõttu ja hoiatas, et kunagine paindlikkus ja lihtsus riigielu küsimuste lahendamisel on kaotsi minemas.

Sissejuhatavas osas tõi Janar Holm välja, et esimest korda ajaloos ei saanud Riigikontroll tänavu anda hinnangut Siseministeeriumi valitsemisala tööjõukulude summa õigsuse ega tööjõukulude eelarveraha kasutamise seaduslikkuse kohta. Raha hulk, mida ei olnud võimalik auditeerida, on üle 300 miljoni euro ja see moodustab ligikaudu 25% kogu keskvalitsuse tööjõukuludest.  

Siseministeerium ei edastanud auditiks vajalikke personalikulude andmeid, esitades selle kohta asjakohatuid põhjusi. See Riigikontrolli puudutav näide viitab laiemale riigiasutuste praktikale katta kinni ja peita täiesti tavalist teavet.

„Avaliku sektori avatus ning lahenduste lihtsus ja praktilisus erinevate riigielu küsimuste lahendamisel on olnud Eestile alates 1990. aastatest omane. Vähemalt oleme soovinud ennast sellisena ette kujutada,“ mainis riigikontrolör. „Aga see tung ja hoiak on paraku kadumas. Kohati geomeetrilises progressioonis. Karikatuurseid näiteid selle kohta, kuidas dokumendid kaetakse pikkadeks aastateks asutusesisese kasutamise piirangu templiga, oleme palju kuulnud.“

Riigikontrolör tõi välja, et ka Riigikogu liikmetele ei anta tööks vajalikku infot. „Riigikogu liikme õigus teavet saada toetub otseselt põhiseadusele ja selle õiguse piiramiseks puudub õiguslik alus isegi ärisaladuse puhul.“

Holm mainis, et ehkki mõne asutuse jaoks näib kindlam valik andmeid mitte jagada, võivad ka info avaldamise hirmul aga olla kriitilistel hetkedel rasked tagajärjed. Riigikontroll hindas tänavu ministeeriumide ja nende allasutuste valmisolekut täita riigi kaitsetegevuse kava ning leidis selles valmisolekus olulisi puudusi.

„Ühe tulemusena selgus, et kuna ministeeriumide alamkavad on salajased, siis mitmed ministeeriumide allasutused või elutähtsate teenuste osutajad, kes peaksid riigikaitseliseks kriisiks valmistuma ja kriisi puhkedes kokkulepitud ülesandeid täitma, ei tea, mida neilt oodatakse,“ ütles riigikontrolör. Ta märkis, et on Riigikantselei ja ministeeriumide asi leida info jagamiseks moodus ja teha vastutajatele nende kohustused riigikaitse vallas selgeks.

Riigikontrolör puudutas ettekandes ka euroraha kasutamist, mööndes, et oleme võrreldes paljude teiste riikidega raha kasutamist paremini juhtinud. Samas juhtis ta tähelepanu, et alates 2017. aastast on Eestis optimistlikult prognoositu ja kavandatuga võrreldes jäänud kasutamata ja majandusse toomata keskmiselt 318 miljonit eurot aastas.

Holmi hinnangul teeb muret see, et iga uue eelarveperioodi korral on start kordades aeglasem kui eelmistel perioodidel. Kui perioodil 2007–2013 oli esimese kolme aasta jooksul tehtud väljamakseid 13 protsendi ulatuses ja perioodi 2014–2020 esimese kolme aasta jooksul 8 protsendi ulatuses, siis nüüd, aastal 2021 alanud perioodil, on tehtud esimese kahe aasta ja kümne kuuga väljamakseid 1,7 protsendi ulatuses.

„Et kasutada maksimaalselt ära võimalusi Eesti majandusele tõuget anda, on viimane aeg tegeleda viivituste juurpõhjustega, bürokraatia vähendamise ja reeglistiku lihtsustamisega,“ leidis Holm.

Riigikontrolli aastaaruande peamine sõnum on, et Eesti vajab konkreetset ja realistlikku vastust küsimusele, kuidas on tagatud, et meil oleks tulevikus kodu- ja äritarbijatel vajalikul hulgal, igal ajal ja ühtlasi ka vastuvõetava hinnaga elektrienergiat. Tulevikuvalikute tegemisel vajab senisest palju suuremat tähelepanu elektrienergia hind.

Riigikontrolör möönis, et valik pole üldse lihtne. „Valikute tegemisel tuleb leida tasakaalupunkt, sest kui me teeme midagi liiga palju, on tagajärjeks liiga kõrge elektrienergia hind. Ning kui teeme liiga vähe, on samuti tagajärjeks liiga kõrge elektrienergia hind,“ ütles Holm.

Riigikontrolör toonitas, et Eesti peab oma asukoha ja julgeolekuolukorra tõttu olema valmis ka selleks, et mingi osa elektrisüsteemist võib rivist välja langeda, ja siis peab olema võimalik asendada süsteemi üks element teisega.

Priit Simson
Riigikontrolli kommunikatsioonijuht
+372 640 0102
+372 5615 0280
[email protected]
[email protected]
http://www.riigikontroll.ee/

• Postitatud: 15.11.2023 14:44
• Viimane muudatus: 16.11.2023 14:57
• Viimane ülevaatus: 16.11.2023 14:57