TALLINN, 4. oktoober 2023 – Riigikontroll leiab täna avaldatud auditis, et senine töövõime vähenemise ennetustöö on olnud valdavalt sihitamata ja loid, mistõttu keskendutakse peamiselt rikkumiste tuvastamisele ja trahvide tegemisele. Töövõime vähenemise ennetus vajab põhimõttelisi ümberkorraldusi, mõistlik oleks muuta fookus järelevalvelt aktiivsele ja täpsemalt sihitatud ennetusele. Lisaks on oluline saavutada usaldus tööandjate ja Tööinspektsiooni vahel, et vähendada järelevalvehirmu. See on oluline lähtekoht töökeskkondade ohutumaks muutmisel.

Seni valdkonna eest vastutanud Sotsiaalministeerium on käsitlenud vähenenud töövõimega inimeste suurt arvu osaliselt paratamatusena, sest keskmisel Eesti inimesel ütlebki tervis üles juba tööeas. Riigikontrolli hinnangul oleks siiski võimalik töövõime vähenemist pidurdada täpsemalt sihitatud ja mõtestatud ennetustööga.

Tööinspektsioon on viimase kümne aasta jooksul keskendunud sellele, et tööandjad esitaks õigeks ajaks töökeskkonna riskianalüüse. Samal ajal vajaksid tööandjad igapäevast ja praktilist nõustamist, kuidas töökeskkonda turvalisemaks muuta. „Tööinspektsioonis on tööl üle 40 inspektori, kuid vaid 2 töökeskkonna konsultanti,“ tõdes Riigikontrolli peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen. „Kuigi järelevalve on oluline, siis inimeste töövõime säilimiseks on vaja nihutada fookus senisest rohkem ennetusele.“

Riigikontroll leiab, et töövõime vähenemise ennetustöö tõhustamiseks tuleb kriitiliselt üle vaadata valdkonna asutuste senine töökorraldus. Näiteks kutsehaigestumisi diagnoosib Kutsehaiguste ja Töötervishoiu Keskus, kust need andmed liiguvad Tööinspektsioonile, kes peab nende põhjal analüüsima töökeskkonna olukorda. Tööinspektsioon saadab need andmed ligi aasta hiljem Terviseametile, kes peab analüüsima kutsehaigestumisi haiguste kaupa ja avaldab need omakorda aastase viitega. „Tegelikult teeb põhilise analüüsi ära Kutsehaiguste ja Töötervishoiu keskus, praeguse töökorralduse juures andmete edasise liigutamisega olulist lisaväärtust ei looda,“ selgitas peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen.

Riigikontroll märkas, et ehkki töövõimereform muutis suhtumist vähenenud töövõimega inimestesse, jäid reformi käigus tähelepanuta sisulised põhjused, miks inimeste töövõime väheneb. Auditi käigus ilmnes, et üks läbiv põhjus on hirm. Töötajad varjavad oma töövõimeprobleeme töötervishoiuarsti ja tööandja eest, sest kardavad tööst ilma jääda. Tööandjad kardavad Tööinspektsioonilt töökeskkonna kohta nõu küsida, sest pelgavad eksimuste eest trahvi saada.

Sotsiaalministeeriumi seni ainus plaan on töötada välja sekkumismeede pikaajalisel haiguslehel viibivatele inimestele, et soodustada ajutise töövõimetuse ajal kohandatud oludes töötamise jätkamist. Uue meetme sihtgrupp on üle 60 päeva järjest haiguslehel olevad töötajad, kes vajavad veel vähemalt 30 päeva haiguslehte ega vaja haiglaravi. „Selle meetme eesmärk on soodustada tööhõives püsimist, mitte ennetada töövõime vähenemist. Pigem on tegu tagajärgedega tegelemisega veidi varasemas faasis,“ märkis peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen.

Riigikontrolli analüüs näitas, et sellisest sekkumisest üksi jääb suure tõenäosusega väheks. Plaanitav meede ei jõua kõige kriitilisema sihtrühmani ehk väiksema sissetulekuga lihttöölisteni, kes ei saa majanduslikel põhjustel olla tihtilugu haiguslehel nii kaua kui vaja.

Samuti näitas analüüs, et töövõime vähenemise ennetamine võib vajada ametirühmade põhist lähenemist. Näiteks nende ametirühmade töötajad, kes ei ole nii sagedasti haiguslehel, võivad vajada meetmeid, mis võimaldaks neil jääda soodustingimustel haiguslehele, et tervis korralikult taastada. See võib pikemas perspektiivis tagada nende inimeste töövõime säilimise.

Alates 1. juulist 2023 vastutab töövõime vähenemise ennetamise valdkonna eest Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

Riigikontroll soovitab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil võtta tööturupoliitikas tööhõive kõrval eraldi tähelepanu alla töövõime ja luua töövõime vähenemise ennetamiseks terviklik käsitlus. Senise killustatuse vähendamiseks tuleb vaadata kriitiliselt üle Tööinspektsiooni, Terviseameti ja töötukassa senised ülesanded, hinnata asutuste täpsema tööjaotuse sobivust ja nende suutlikkust ülesandeid täita.

Riigikontrolli hinnangul tuleb muuta inimeste abisaamise teekond töövõimega seotud teemadel terviklikumaks, seda nii töötervishoius, töövõime hindamisel ja teenuste saamisel kui ka kutse- ja tööst põhjustatud haiguste diagnoosimisel.

Riigikontroll soovitab muuta Tööinspektsiooni tegutsemise ümber nii, et asutuse fookus oleks järelevalve asemel suunatud aktiivsele sihitatud ennetusele. Samuti tuleb keskenduda tööandjate ja töötajate toetavale nõustamisele eeskätt igapäevaelu küsimustes, kuidas tööohutust suurendada ning konkreetse töötaja või töökollektiivi töötingimusi parandada. Selleks on vaja usalduslikku, pingevaba ja edasiviivat koostööd tööandjate ja Tööinspektsiooni vahel, et vähendada tööandjate hirmu järelevalve ees.

---

Taustainfo

2016. aastast käivitunud töövõimereformi käigus asendati püsiva töövõimetuse süsteem töövõime toetamise süsteemiga. Reform algatati eeskätt töövõimetuspensioni saajate arvu kiire kasvu ja riigi järjest suurenevate kulude tõttu.

Töövõimetoetust saavate inimeste osakaal pole võrreldes töövõimetuspensioni saanud inimeste osakaaluga tööealisest rahvastikust ja võrreldes töövõimereformi eelse ajaga (aastatel 2012–2013) märgatavalt vähenenud, ent reform on aidanud kasvul pidurduda. Toetuste ja teenuste kulude osakaal valitsussektori tegevuskuludest on püsinud reformieelsel tasemel.

Nii inimeste arvu kui ka kulude osakaalu mittevähenemise üks põhjus on see, et reformi eesmärkide elluviimisest jäi kõrvale töövõime kaotuse ennetamise täiendavate meetmete loomine. Sotsiaalministeeriumil, selle allasutustel ja Eesti Töötukassal on ka ilma täiendavate ennetusmeetmeteta mitmeid ülesandeid, mille täitmine peaks soodustama töövõime vähenemise ennetamist. Auditi käigus selgus, et töövõimevaldkonna ennetuse ülesannete täitmine on olnud puudulik.

Priit Simson
Riigikontrolli kommunikatsioonijuht
+372 640 0102
+372 5615 0280
[email protected]
[email protected]
http://www.riigikontroll.ee/

• Postitatud: 04.10.2023 11:00
• Viimane muudatus: 05.10.2023 14:56
• Viimane ülevaatus: 05.10.2023 14:56