TALLINN, 20. detsember 2022 – Viie aasta eest toimunud haldusreform tegi omavalitsused suuremaks, ent neile suurema rolli ja vastutuse andmine on jäänud venima. Riik piirab linnade ja valdade valikuvabadust raha kasutamisel jätkuvalt suurel määral ja kokkulepped tegevusvabaduse suurendamiseks eelkõige hariduse ja taristu valdkonnas on ellu viimata. Rahakasutuse piirangutega jätkamiseks ei ole kaalukaid argumente ning kui riik soovib anda haldusreformile sisulise jätku, tuleb hakata omavalitsusi ka rahaasjades rohkem usaldama, leiab Riigikontroll oma täna avaldatud auditis.
„Rahandusministeerium ja erinevad valitsused on korduvalt maininud, et vaja pole üksnes suuremaid, vaid ka võimekamaid ja suuremat vastutust võtvaid omavalitsusi,“ tuletas riigikontrolör Janar Holm meelde. „Seda, et linnadele ja valdadele tuleb anda suurem roll ja vastutus avalike ülesannete täitmisel, on kõlanud nii ekspertide kui ka poliitikute suust. See tähendab ühtlasi omavalitsuste laiemat vabadust raha kasutamisel ja riigieelarvest n-ö sildiga raha jagamise vähendamist.“
Linnad ja vallad saavad praegu ligi viiendiku oma tuludest toetusfondist, mille kasutamisreeglid on riik ette kindlaks määranud ja omavalitsused neid muuta ei saa. Fondist toetatakse näiteks kooliõpetajate palga maksmist, kohalikku teehoidu, teatud sotsiaalteenuste ja huvihariduse pakkumist. 2017. aastal algatati Rahandusministeeriumi eestvedamisel ja valitsuse heakskiidul ühes valdade liitmisega plaan suurendada linnade ja valdade finantsautonoomiat, kaotades riigilt tuleva toetusfondi kasutamise piirangud. Kava Põhjamaade eeskujul toetusraha sildistamisest loobuda ja suunata see raha omavalitsuste üldisesse tulubaasi pole siiski teoks saanud, kuigi seda on arutanud pea kõik valitsused alates 2017. aastast.
„Toetusraha kasutamise piirangud näitavad, et riik ei usalda omavalitsuste valikuid, sest kõik need valdkonnad, kus toetusraha kasutada saab, puudutavad kohalikku elu,“ kommenteeris riigikontrolör Janar Holm. Protsess on kaotanud aja jooksul oma eesmärkides konkreetsust ja tähtaegu on lükatud üha kaugemasse tulevikku. Algne tähtaeg 2021. aastal on möödas ja uue üldise tähtajana on aruteludest läbi käinud suisa 2035. aasta.
Riigikontroll leiab, et osa ministeeriume lükkab toetusfondi küsimuses otsuseid pidevalt edasi. Suhtlusest ministeeriumidega ilmneb, et nad on lõppematus analüüsi ja seisukohtade kujundamise faasis, ehkki protsessi algusest on möödas juba viis aastat. Toetusfondi raha kasutamise piirangu eemaldamine on mitmel korral olnud Rahandusministeeriumi algatusel Vabariigi Valitsuse laual, ent muudatusi pole see kaasa toonud, sest nii Haridus- ja Teadusministeerium kui ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kõhklevad. Kõhklev on olnud varasemalt ka Sotsiaalministeerium, ent hea on tõdeda, et hiljuti jõuti otsuseni kaotada aastaks 2024 kasutuspiirangud asendus- ja järelhooldusteenuse toetuselt ja matusetoetuselt ning vastavalt ka sotsiaalhoolekande seadust muuta.
Kõhklev hoiak ministeeriumites tuleneb kartusest, et piirangute kaotamise järel läheb see raha omavalitsuses edaspidi mujale (näiteks õpetajate palgaraha teedesse või vastupidi). Omavalitsused kardavad omakorda seda, et riik kehtestab sihtotstarvete kaotamise järel nendes valdkondades täiendavaid nõudeid, millega rahastamismudel edaspidi ei arvesta.
Riigikontroll tõdeb auditi põhjal, et kaalukaid argumente toetusraha kasutuspiirangutega jätkamise kasuks ei ole. Pole andmeid, mis näitaks, et positiivsed arengud toetatavates kohaliku elu valdkondades – näiteks palgakasv, teenuse saajate arvu kasv – oleks toimunud just seetõttu, et omavalitsuste vabadust toetusraha kasutamisel piiratakse.
Ainus kasutuspiirangutest tulenev mõõdetav mõju on rahakulu toetatud valdkonnas, kuid omavalitsused rahastavad neid valdkondi juba praegu enamasti suuremas mahus, kui saavad riigilt toetust, ja omapanus on viimastel aastatel kasvanud. Nii on näiteks omavalitsuste endi osa õpetajate palgakulude katmisel kasvanud viimastel aastatel ca 10% kiiremini kui riigilt saadud toetus, kohalike teede rahastamisel on omavalitsuste panus kasvanud aga ca 95% ehk ligi kaks korda kiiremini.
„Kartus, et toetustelt kasutuspiiranguid kaotades muutuks valdkondade rahastamine omavalitsustes drastiliselt, ei paista olevat põhjendatud,“ ütles riigikontrolör Janar Holm. Samas avardab piirangute kaotamine pikemas perspektiivis võimalusi suunata raha sinna, kus sellest on kogukonna vajadusi arvestades kõige enam kasu, mis loob ühtlasi eeldused parandada avaliku raha kasutamise tõhusust. Mõistlikud valikud kohaliku elu erinevates valdkondades peaksid sündima eelkõige läbi kogukondliku arutelu.
Taustaks
Omavalitsuste toetusfondis on omavalitsuslike ülesannete rahastamiseks kokku kaheksa toetust: üldhariduskoolide pidamiseks antav toetus, kohalike teede hoiutoetus, asendus- ja järelhooldusteenuse toetus, koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetus, huvihariduse ja huvitegevuse toetus, matusetoetus, raske ja sügava puudega lapsele abi osutamise toetus, üle antud endiste riigiteede toetus. Nende katteks on 2022. aasta riigieelarves ette nähtud 461 miljonit eurot, millest enim kulub üldhariduskoolide pidamisele (381 miljonit eurot). Üldhariduskoolide pidamise toetus jaguneb omakorda kaheksaks alamliigiks (põhikooli õpetajate palgatoetus, gümnaasiumi õpetajate palgatoetus jms).
Eelnimetatud toetustelt kasutuspiirangute kaotamine on olnud eesmärk pea kõikidel Vabariigi Valitsustel pärast haldusreformi. Reformist on juba mõnda aega möödas, mistõttu analüüsis Riigikontroll, mida on selle eesmärgi saavutamiseks tehtud ja mis asjaoludel ei ole eesmärgini veel jõutud.
Priit Simson
Riigikontrolli kommunikatsioonijuht
+372 640 0102
+372 5615 0280
[email protected]
[email protected]
http://www.riigikontroll.ee/
-
Postitatud:
19.12.2022 09:31
-
Viimane muudatus:
20.12.2022 10:27
-
Viimane ülevaatus:
20.12.2022 10:27