TALLINN, 15. november 2022 – Riigikontrolör Janar Holm pidas täna Riigikogu ees aastaettekande, milles keskendus tööjõunappuse tagajärgedele tervishoiuvaldkonnas. Riigikontrolör soovitas, et arvestades erinevate valdkondade tööjõunappust, tuleks edaspidi õigusaktide ettevalmistamisel kirjeldada seletuskirjas iga uue või uuendatava teenuse rakendamiseks vajalike töötajate arvu, kvalifikatsiooninõudeid ning seda, kust need inimesed võetakse.
Õigusaktide seletuskirjas on sageli välja toodud arvutused, kui palju õigusakti rakendamine maksma läheb. „Tööjõud on samamoodi piiratud ressurss nagu raha ning vajaks eraldi hindamist ja tähelepanu,“ ütles riigikontrolör Janar Holm Riigikogu täiskogu ees kõneldes. Riigikontrolöri sõnul tuleks tööturu suundumusi vaadates hinnata seaduseelnõude ja muude õigusaktide kooskõlastamise käigus, kas uue algatuse elluviimiseks on kavandatav tööjõud ka tegelikult olemas või kas vajaliku hulga inimeste koolitamine on üldse realistlik. „See annaks ka seadusandjale, teile, eelnõu menetledes kindlustunde, et kavatsetu võib ka tegelikult olla rakendatav.“
Riigikontrolör Janar Holm keskendus oma tänases ettekandes esmajoones tervishoiutöötajate defitsiidi küsimusele, millele pole lahendust näha, sest õpe kestab aastaid ning nende koolitustellimuse suurendamise tulemused oleks edu korral näha alles kaugemas tulevikus. Aga häda on juba praegu ja probleem süveneb. „Perearstidest ligi pooled on 60-aastased ja vanemad,“ ütles riigikontrolör Janar Holm. „Aga näiteks psühhiaatritest on juba üle poole 60-aastased ja vanemad. Ehk siis – hinge kinni pidades tuleb loota, et pensionieas perearstid ja psühhiaatrid lükkavad pensionile mineku võimalikult kaugesse tulevikku edasi.“
Tervishoiutöötajate puuduse üks tagajärg on, et tervishoiuteenuste kättesaadavus on piirkonniti ja erialati ebaühtlane. Maakonna- ehk üldhaiglates on hoogsalt vähenenud nende erialade arv, kus patsientidele abi osutatakse. Näiteks kui veel 2019. aastal oli pediaater 11 üldhaiglas, siis 2021. aastal kõigest 5 haiglas; kui neuroloog oli 2019. aastal 11 üldhaiglas, siis kaks aastat hiljem vaid 6 haiglas.
Aastal 2000 arvasid eksperdid haiglavõrgu arengukava ettevalmistamisel, et Eestile on 19 haigla asemel jõukohane 13 haiglat. Haiglate arv on muutunud vastupidises suunas ekspertide soovitatule. Nüüd on Eestis 20 haiglavõrgu arengukava haiglat. Seda olukorras, kus tervishoiutöötajaid on vähem kui kunagi varem lähiminevikus.
Riigikontrolöri hinnangul ei ole puudust olnud asjalikest ja põhjalikest tervishoiuvaldkonna probleemide analüüsidest ning probleemide lahendamisele suunatud arengukavadest. Küll aga on puudu olnud kokkulepitud eesmärkide rakendamise oskusest, võimekusest ja julgusest teha otsuseid.
Olukorras, kus juurdepääs meditsiiniteenustele halveneb, leiab riigikontrolör, et inimesed peavad rohkem tähelepanu pöörama ennetusele ja osalema sagedamalt tervisekontrollis, seda nii näiteks laste tervisekontrolli kui ka vähi sõeluuringute puhul. Samas on sõeluuringute korraldamisel ülesanded jagatud Eesti Haigekassa ja Tervise Arengu Instituudi vahel. Sotsiaalministeerium ei ole seni selgelt otsustanud, kes vastutab valdkonna kui terviku eestvedamise ja arendamise eest.
„Oluline on, et kõikvõimalike uute imepäraste ja kulukate tegevuste väljamõtlemise kõrval jaguks meil tähelepanu ka aastaid lahendust oodanud teada-tuntud probleemidele,“ pani Holm südamele. „Need vanad probleemid ootavad jätkuvalt lahendusi, ootavad otsuseid. Kui me aga ise ei otsusta, teeb elu meie eest need otsused ise. Ja siis ei ole meil enam suurt midagi kaasa rääkida.“
Priit Simson
Riigikontrolli kommunikatsioonijuht
+372 640 0102
+372 5615 0280
[email protected]
[email protected]
http://www.riigikontroll.ee/
-
Postitatud:
15.11.2022 17:23
-
Viimane muudatus:
17.11.2022 15:21
-
Viimane ülevaatus:
17.11.2022 15:21