TALLINN, 23. aprill 2002 - Riigikontroll auditeeris, kuidas tegeldakse kurjategijate ühiskonda sobitamisega ning leidis, et enamasti ei suuda vanglad kinnipeetavaid resotsialiseerida. Täna on vanglad peaasjalikult isoleerimisasutused, kust vabanedes sooritavad karistatud reeglina uue kuriteo. Kriminaalhoolduse läbimine annab võrreldes vanglaga suurema tõenäosusega tulemuse, et inimene suudab pärast karistuse kandmist kuritegusid sooritamata ühiskonnas toime tulla.
Riigikontrolli hinnangul on kriminaalhooldus hästi korraldatud: hooldatavatel on kohustus teha tööd, elada kindlas elukohas, osaleda õppeprogrammides, külastada regulaarselt kriminaalhooldajat; vajaduse korral saavad nad psühholoogilist abi. Vanglad seevastu soodustavad praegu karistatute eemaldumist ühiskonnast: vaid 25% vangidest töötab, õppimisvõimalusi kasutatakse vähesel määral.
Riigikontrolli peakontrolöri Margus Kurmi sõnul on kriminaalhooldus end tõestanud kui eesmärkide saavutamisele orienteeritud süsteem: "Ametnikele korraldatakse koolitusi, on rakendatud tulemusjuhtimise põhimõtteid ning töötatakse välja teenusstandardeid. Ehkki kriminaalhooldus määratakse väiksema kuriteo eest, tingimisi karistatule, on ometi kõnekas fakt, et 74% kinnipeetavatest on vanglas teist või enamat korda, kriminaalhoolduse läbinuist läheb aga vangi vaid 10%."
Peale tunduvalt paremate tulemuste kurjategijate resotsialiseerimisel on kriminaalhooldus ühiskonnale ka tunduvalt odavam kui vanglad. Näiteks 2001. aastal kulutati igale kinnipeetavale ligi 55 000 krooni, kriminaalhoolduses samal ajal aga pisut alla 3000 krooni inimese kohta.
Riigikontroll juhib tähelepanu, et resotsialiseerimise võimalikkust peab arvestama juba karistust määrates. Praegu ei ole justiitsminister taganud olukorda, kus prokuratuur arvestaks iga karistuse nõudmisel mõju inimese resotsialiseerimisele. Prokurörid koguvad enne süüdistuse esitamist vähe teavet süüdistatava sotsiaalse ja majandusliku olukorra ning isiksuse kohta. Seetõttu jäävad sellised riskid nagu sotsiaalsete sidemete katkemine, majandusliku olukorra halvenemine jne karistuse mõistmisel tähelepanuta.
Riigikontroll soovitab Riigikogul kujundada selge seisukoht, milliste kuriteoliikide ja isikurühmade puhul tuleks senisest enam arvestada resotsialiseerimist takistavate teguritega ning seetõttu eelistada nende puhul mittevabaduskaotuslikke karistusi (kriminaalhooldust, rahalist karistust jm). Samuti teeb Riigikontroll ettepaneku kehtestada kõikidele kinnipeetavatele kohustus läbida enne karistuse lõppu kriminaalhoolduse faas.
Sven Soiver
Riigikontrolli pressiesindaja
Tel: 640 0787
GSM: 53 414464
E-post: [email protected]
-
Postitatud:
23.04.2002 00:00
-
Viimane muudatus:
15.10.2015 11:02
-
Viimane ülevaatus:
15.10.2015 11:02