TALLINN, 4. juuni 2008 - Riigikontrolli hinnangul ei ole Eestis Natura 2000 võrgustik moodustatud ega nendel aladel kaitse korraldatud viisil, mis tagaks vääruslike metsa-elupaikade soodsa seisundi kogu riigis, mistõttu vajab Natura 2000 võrgustik täiendusi. Samas pole välistatud, et Natura alade hulka on piisava analüüsita arvatud paiku, mis tegelikkuses ei vaja sedavõrd karmi kaitsere¸iimi ja seeläbi võib olla tekkinud põhjendamatuid piiranguid majandustegevusele ning lisakoormust maaomanikele ja riigile.
Riigikontrolli audit näitas, et Natura 2000 võrgustiku moodustamisel ei peetud silmas selle moodustamise eesmärki säilitada elupaikade soodne seisund kogu nende levikualal. Võrgustikku arvati peamiselt varasemad kaitsealad ning piisavat tähelepanu ei pööratud väljaspool kaitsealasid paiknevate väärtuslike elupaikade väljaselgitamisele.
Auditi tulemusena selgus, et Keskkonnaministeeriumi teave metsa-elupaikade paiknemisest ei vasta olulisel määral tegelikkusele. Riigikontrolli tellitud analüüs näitas, et vanade loodusmetsade kohta olid Keskkonnaministeeriumi andmed õiged ainult pooltel juhtudel. Märkimisväärseid puudusi tuvastas Riigikontroll ka teiste metsa-elupaigatüüpide andmetes. Kokku hõlmas Riigikontrolli analüüs elupaikasid, mis esialgsete andmete kohaselt moodustavad 59% Natura võrgustiku metsa-elupaikade pindalast.
Auditit juhtinud peakontrolöri Tarmo Olgo sõnul on Natura võrgustiku pealiskaudse moodustamise tagajärjel jäetud Natura aladest välja mitmeid kaitset väärivaid elupaiku ning võetud kaitse alla vähese loodusväärtusega kohti. Kuna Natura aladel on majandustegevus suuremal või vähemal määral piiratud ning riik maksab selle eest toetust, on vähese loodusväärtustega metsade range kaitsmine sageli põhjendamatu, sest ühelt poolt piiratakse maaomaniku maakasutusvõimalusi ning teiselt poolt toob see riigile kaasa põhjendamatuid kulutusi. Samas võib kaitseta jäänud väärtuslikke metsa-elupaiku raiuda piiramatult, mistõttu lähitulevikus sellised väärtused võivad tõenäoliselt hävida.
Probleemiks on ka Natura elupaikade kaitse korraldamine. Vaatamata Riigikontrolli 1999. aasta auditis tehtud etteheitele kaitsekorralduskavade koostamata jätmise kohta, ei ole Keskkonnaministeerium oma tööd parandanud ning suurel osal kaitse- ja hoiualadel kaitsekorralduskavad endiselt puuduvad. Samuti jäetakse metsa-elupaikades tegevuste kavandamisel hindamata nende mõju elupaigale, mistõttu võidakse lubada elupaikasid kahjustavaid tegevusi.
Keskkonnaminister nõustus enamiku Riigikontrolli soovitustega ning tõdes, et Euroopa Komisjonile esitatud Keskkonnaministeeriumi aruande kohaselt ei ole 80% Eesti väärtuslike metsa-elupaikade seisund soodne. Samas jäi keskkonnaminister eriarvamusele auditi järelduste osas.
***
Riigikontroll auditeeris Keskkonnaministeeriumi tegevust aastatel 2000–2007 seoses Natura 2000 võrgustiku moodustamise ja nende alade kaitse korraldamisega. Samuti hinnati auditi käigus, kas riigil on ülevaade Natura 2000 võrgustiku moodustamisega endale võetud rahalistest kohustustest. Riigikontrolli fookuses olid metsa-elupaigad, sest majandamistegevuse tõttu võidakse neid lühikese aja jooksul suures ulatuses pöördumatult kahjustada.
Euroopa Liit on käivitanud Natura 2000 nimelise kaitselade võrgustiku moodustamise, mille üheks eesmärgiks on üleeuroopalise tähtsusega looduslike elupaikade soodsa looduskaitselise seisundi säilitamine nende looduslikul levikualal. Euroopa Liiduga liitumisel võttis Eesti sarnaselt teiste liikmesriikidega selle ülesande ka enda kanda.
Toomas Mattson
Riigikontrolli kommunikatsiooniteenistus
Tel: 6400 777
GSM: 51 34900
E-post: [email protected]
-
Postitatud:
04.06.2008 00:00
-
Viimane muudatus:
15.09.2015 10:00
-
Viimane ülevaatus:
15.09.2015 10:00