TALLINN, 14. oktoober 2004 - Riigikontroll auditeeris Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt (EAS) aastatel 2001-2003 toetust saanud tootearendusprojektide tulemusi ning leidis, et seni pole ettevõtted projektide tulemina loodetud majanduslikku mõju saavutanud - välja arendatud tooteid pole prognoositud määral suudetud müüa ei Eestis ega eksporditurgudel.

See on tõsiseks probleemiks, arvestades, et riigi eesmärgiks on olnud toetada just turukõlblikke ja tegelikku lisandväärtust loovaid projekte. Lisandväärtus peaks nende projektide puhul väljenduma tootest tuleneva käibe, eksportkäibe ja töökohtade hulga kasvus, mille kohta ettevõtted peavad toetust taotledes esitama vastava prognoosi.

Selgus, et ettevõtete poolt tegelikult saavutatu ning prognoositu vahe on aasta-aastalt üha suuremaks kärisenud. 2003. aastal oli mahajäämus prognoosidest kasvanud näiteks juba 93 miljoni kroonini kogukäibe ja 48 miljoni kroonini ekspordikäibe puhul. Ettevõtted on kavandatust maha jäänud ka töökohtade loomisel.

Riigikontrolli hinnangul on seniste kehvade tulemuste taga mitmeid põhjusi, üheks neist on ettevõtete tehtud prognooside utoopilisus. Prognoose täitmast on takistanud ka projektide teostamise suurem ajakulu, mille tõttu on 40% toetust saanud ettevõtetest nende endi hinnangul jõudnud turule planeeritust hiljem.

Projektide ajakavast pole suudetud kinni pidada enamasti partnerite, allhankijate viivituste tõttu. Ettevõtjate hinnangul on üheks projektide teostamist aeglustavaks teguriks ka EASi asjaajamine - ettevõtjad peavad seda aeglaseks ja bürokraatlikuks.

Audit näitas, et toetuse abil välja töötatud toodete edukat turustamist on takistanud ka vajaliku inim- ja finantsressursi puudumine: peamiste turustamismeetoditena kasutatakse isiklikke kontakte ja interneti kodulehekülge. 35% toetust saanud ettevõtetes puudusid inimesed, kelle töö oleks ainult turundustegevus. Tõsisemaks probleemiks on see just väiksemates ettevõtetes.

Sagedane on olukord, kus ettevõtte juht peab korraga tegelema nii arendustöö, ettevõtte juhtimise kui ka turustamisega, mistõttu nende tegevuste kvaliteet võib kannatada.

Turustamisega seotud probleemide lahendamisele kaasaaitamiseks on EASil pakkuda ettevõtetele mitmeid lisameetmeid: ekspordi-, messi- ja välismessitoetus.

Tänaseks pole aga väärtusahelapõhine tegutsemine, kus ettevõtetel aidatakse erinevate meetmete koosmõjul heade tulemusteni jõuda, veel toimima hakanud: tootearendustoetust saanud ettevõtted ei kasuta lisameetmeid väga sageli- ligi 60% ettevõtetest ei ole taotlenud neist kolmest mitte ühtki.

Ettevõtete kiiret tegevuse laiendamist ja välisturgudele jõudmist on takistanud ka vajamineva riskikapitali nappus Eestis: toode võidakse küll välja töötada, kuid pole kuskilt võtta raha, et seda hakata tootma, turustama jne.

Riigikontrolli hinnangul on tõsiseks probleemiks asjaolu, et EAS ei ole toetust saanud ettevõtete edasise käekäigu kohta seni infot kogunud. Seetõttu pole teada, mis on saanud väljaarendatud tootest aasta või kahe pärast. Samamoodi ei ole süstemaatiliselt kogutud infot ka probleemide kohta, mis on ettevõtetel tekkinud arendatud toodete turustamisel.

Vastava teabe puudumise tõttu ei ole olnud võimalik seda kasutada olemasolevate meetmete arendamisel ning uute planeerimisel.

Tootearendustegevuse kõrge riskiastme tõttu ei saa eeldada, et kõik projektid täielikult oma majandusliku mõju prognoose täidaksid.

Samal ajal ei saa Riigikontrolli hinnangul rahuldavaks pidada olukorda, kus riik pole selgelt sõnastanud oma ootusi saavutatavate tulemuste suhtes ehk piiritlenud, millisel määral võiks tegelikult saavutatu prognoosidest maha jääda. Nii ei ole ka võimalik hinnata, kui head või halvad on seni saavutatud tulemused.

Riigikontroll juhib tähelepanu ka asjaolule, et Riigikogu kinnitatud eelarves EASi kaudu jagamiseks mõeldud teadus- ja arendusprojektidele ettenähtud raha ei ole planeeritud mahus rakendust leidnud.

Kasutamata raha- kümned miljonid kroonid- on suunatud reservi, millest osaliselt eraldatakse toetusteks raha järgnevatel aastatel. Kuna teadus- ja arendustoetusteks mõeldud rahajääki ei suunata täies mahus tagasi samasse valdkonda (reservi võib kasutada ka teiste toetusmeetmete tarvis), siis võib osa riigi poolt selleks otstarbeks mõeldud rahast jääda kasutamata.

Kui Riigikogus peaks tulema arutusele võimalik riskikapitali fondi loomine, saab parlament otsuse kujundamisel ühena paljudest tõsiasjadest arvesse võtta ka küllaltki suure osa EASi teadus- ja arendusprojektidele mõeldud raha kasutamata jäämist.

Kuigi teadus- ja arendusprojektide toetamine on võrreldes riskikapitali fondi võimaliku tegevusega vaid üks kitsas valdkond, annab selleks mõeldud raha allesjäämine siiski teatavaid signaale ja pakub mõtteainet.

Riskikapitali fondi rahalise mahu planeerimisel oleks seetõttu mõistlik hoolikalt analüüsida Eesti innovaatiliste ettevõtete võimet seda raha kasutada. Teisisõnu- tuleb välja selgitada, kas Eesti probleemiks on tõepoolest rahanappus või pigem heade ja läbilöögivõimeliste ideede ning projektide puudus.

Aastatel 2001-2003 oli tootearendustoetusteks ette nähtud 133,5 miljonit krooni, millest jagati välja 100,9 miljonit krooni. Sel perioodil taotles EASist tootearendustoetust 60 projekti, millest positiivse rahastamisotsuse sai 47. Riigikontroll vaatles oma auditis neist 42 projekti, mis tegelikult aastatel 2001-2003 raha said.

Taustaks

Euroopa Liidu liikmena on ka Eesti võtnud sihiks Lissaboni strateegia eesmärgi teha Euroopast aastaks 2010 kõige konkurentsivõimelisem ja dünaamilisem teadmistepõhise majandusega piirkond maailmas, mis on võimeline püsivaks majanduskasvuks koos suurema arvu ja paremate töökohtade tekke ning suurema sotsiaalse ühtekuuluvusega.

Selle eesmärgi täitmine on Eestile tõsiseks väljakutseks, arvestades, et kesk- ja kõrgtehnoloogiliste ettevõtete loodava lisandväärtuse osakaal SKTst on viimaste aastate jooksul pidevalt vähenenud.

Eesti kulutused teadus- ja arendustegevusele (0,7-0,8% SKTst) on võrreldes laienemiseelse Euroopa Liidu keskmisega (1,9-2,1% SKTst) väga väikesed ning koostöö ettevõtete ja teadusasutuste vahel ei ole piisav.

Ettevõtete innovatsioonipotentsiaali ning ekspordi- ja konkurentsivõime seisukohalt on suurimaks probleemiks just erasektori väga tagasihoidlikud investeeringud teadus- ja arendustegevusse, mis on viimastel aastatel kõikunud 0,14-0,25% SKTst ning jäävad seega 5-6 korda alla Euroopa Liidu keskmisele.

Toomas Mattson
Riigikontrolli avalike suhete teenistuse juhataja
Tel: 6400 777
GSM: 51 34900
E-post: [email protected]

• Postitatud: 14.10.2004 00:00
• Viimane muudatus: 01.10.2015 09:13
• Viimane ülevaatus: 01.10.2015 09:13