TALLINN, 8. november 2021 – Riigikontrolör Janar Holm andis täna Riigikogu esimehele Jüri Ratasele üle Riigikontrolli aastaaruande, mille keskmes on õppetunnid, mis on saadud koroonaviirusest tingitud kriisi käigus. Riigikontroll rõhutab vajadust kogu kriisijuhtimise süsteem eri aspektidest uuesti läbi mõelda, et võimekus reageerida uuetele ja veel seni teadmata kriisidele oleks tulevikus parem, kui seda on olnud koroona puhul.

Riigikontrolör Janar Holm rõhutas aruannet üle andes, et ligi kahe viimase aasta tähelepanekud pandeemia esimesest ja teisest lainest ning saadud õppetunnid, mida Riigikontrolli aruanne koondab, on mõeldud mitte minevikus tuhnimiseks või süüdlaste otsimiseks, vaid tulevikku kaasavõtmiseks. „Riigi toimimise hädad, mida me praegu koroonakriisi puhul näeme, ei ole tegelikult koroonaspetsiifilised, need probleemid on kogu aeg olemas olnud, nad lõid lihtsalt praegu märgatavamalt välja kui tavaolukorras. On kahjuks puudunud administratiivne ja poliitiline tahe neid süsteemseid probleeme lahendada,“ kommenteeris riigikontrolör Janar Holm värsket aastaaruannet.

Riigikontroll on koostanud ja avaldanud mitmeid koroonakriisi lahendamise aspekte puudutavaid auditeid, ülevaateid ning märgukirju. Riigikontrolör Janar Holmi sõnul paistab koroonakriisi kolmanda laine harjale lähenedes, et esimesest ja teisest lainest pärit õppetunnid ei ole oma asjakohasust kaotanud.

Riigikontrolli hinnangul peaks avalikkuse teavitamine valitsuse otsustest, piirangutest ja käitumissuunistest olema oluliselt korrastatum. „Piiranguid või lõdvendusi tehes tuleb mõelda paljude peadega, kuid otsustatust rääkida ühel häälel,“ sõnas riigikontrolör Janar Holm. „Vastasel juhul muutub inimestele häguseks, kuidas tuleb käituda ja mida teha, millised on reeglid.“ Holm rõhutas, et kui lõppude lõpuks on midagi otsustatud, siis tuleb need otsused ka täielikult ja üheselt jõustada. „Ühiskond tajub kriisiolukorras selgelt, kui valitsus paistab ebalev, ja see peegeldub kohe riigivõimu tõsiseltvõetavuses, selles, kas üks või teine reegel võetakse täitmiseks või neid eiratakse,“ nentis Holm.

Riigikontroll leiab ka, et info tuleks inimestele anda ametlike kanalite kaudu ja siis, kui valitsuse otsus on lõplik. Kui asjasse puutuvad tegutsejad jagavad erinevaid ettepanekuid ja kommentaare nii ametlikes kui ka mitteametlikes kanalites suvalisel ajahetkel ja enne valitsuse otsust, on tulemuseks sõnumite kakofoonia. Selle vältimise eelduseks on, et kõigepealt saavad otsustajad ise ühtmoodi aru, mida ikkagi otsustati. Lisaks sellele on vaja teada, kas üldse otsustati, ja mis eriti oluline – miks otsustati just ühe või teise meetme või piirangu kasuks ja kuidas see kriisi aitab lahendada.

Riigikontroll tõdeb, et riigiasutuste tööülesanded ja vastutus on jaotunud kohati mitte üksnes ebaselgelt, vaid ka ebarealistlikult. Hädaolukorra seaduse järgi korraldab kriisireguleerimist oma valitsemisalas vastav ministeerium, kuid Sotsiaalministeerium suunas vastutuse Terviseametile, kellel ei saanudki olla võimekust lahendada kogu riiki hõlmavat kriisi. Sellises olukorras oli paratamatu ja mõistlik, et kriisi lahendamise koordineerimise võttis enda kanda lõpuks Riigikantselei. Riigikontrolli arvates on Riigikantselei koordineeriv roll kogu riiki hõlmava kriisi ohjamisel tervitatav, kuid see tuleks täpsemalt fikseerida ka õigusaktides, et need peegeldaks tegelikku elu.

Vaktsineerimine ilma selge tegevuskavata ja paindliku reageerimiseta kipub takerduma. Riigikontrolli hinnangul ei takerdunud vaktsineerimine kevadel ja suvel mitte niivõrd vaktsiininappuse või inimeste vähese huvi tõttu, vaid selle põhjusi tuleb otsida kehvast ja paindumatust korraldusest. Selle üle, et meil võib terendada olukord, kus vaktsiin hakkab kogunema riiulitele ning probleemiks on saamas võimekus korraldada laiaulatuslikku vaktsineerimist, avaldas riigikontrolör oma muret juba 2021. aasta veebruari keskpaigas. Lõpuks läkski nii, et erinevad paindlikud võimalused vaktsineeritute hulka suurendada jäid kasutamata või rakendati neid tarbetu viitajaga. Samuti oli tajuda riigiasutuste tõrksust erasektori laialdase kaasamise ja väljastpoolt riigisüsteemi tulevate ideede suhtes.

Ettevõtete toetamine kriisis peab olema kiire, põhjendatud ja läbipaistev sõltumata ministrist või ministeeriumist, kes n-ö jagab raha. Ettevõtjate kindlustunde jaoks tuleb koos piirangutega võimalikult ruttu ja täpselt anda teada, mis tuge riik pakub. Toetuse andmise kriteeriumid peavad olema selged: kiired jalad ega nobedad näpud ei saa olla mõõdupuu. Kaaluda võiks toetusmeetmete ühe kanali kaudu rakendamist näiteks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juhtimisel.

Püüdlema peaks selle poole, et riik toetab kohalikku omavalitsust kriisis tema tegelikku abivajadust arvestades. Riigikontrolli analüüs näitab, et enamik omavalitsusi oleks hakkama saanud riikliku kriisiabita. 2020. aasta kevadel peljati, et kriis sööb omavalitsuste tuludest kümnendiku. Riik eraldas tulubaasi eeldatava languse ja lisakulude katteks ning investeeringuteks erakorraliselt kahe aasta peale kokku ligikaudu 182 miljonit eurot. Tegelikkuses kohalike omavalitsuste tulud 2020. aastal aga hoopis suurenesid. Riigikontrolli arvates ei täitnud majanduse elavdamiseks 2020. aastal omavalitsustele eraldatud toetused oma eesmärki, sest majandusse jõudis sellest rahast 2020. aastal vaid natuke rohkem kui 10%. Omavalitsuste üldist head rahalist seisu arvestades on küsitav, kui põhjendatud oli sarnaste toetusmeetmetega jätkata 2021. aastal.

Priit Simson
Riigikontrolli kommunikatsioonijuht
+372 640 0102
+372 5615 0280
[email protected]
[email protected]
http://www.riigikontroll.ee/

• Postitatud: 08.11.2021 11:29
• Viimane muudatus: 08.11.2021 10:31
• Viimane ülevaatus: 08.11.2021 10:31