Riigikontroll: mullune mahukamate kriisimeetmete raha jõudis enamasti just nende tegevusalade ettevõteteni, mis koroonakriisis rohkem pihta said

19.05.2021 | 11:00

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print

TALLINN, 19. mai 2021 - Riigikontrolli ülevaade näitab, et mulluste põhiliste ja suuremamahuliste kriisimeetmete raha, mida oli kokku 745 miljonit eurot, jõudis üldiselt nende tegevusalade ettevõteteni, mida koroonaviirusest tingitud kriis rohkem räsis. Erandiks on Maaelu Edendamise Sihtasutuse toetusmeetmed, mis tihtipeale jõudsid ettevõteteni, mis polnud tulude vähenemise tõttu rohkem kannatanud kui ülejäänud, kes abi ei saanud või ei küsinud.

„Riigikontroll ei ole oma ülevaates hinnanud üksikotsuste põhjendatust ega laenude või toetuste menetlusprotsessi. Laialt üldistades võib aga öelda, et abi küsisid ja said nendest meetmetest sellised ettevõtted, kellel oli tõesti häda käes,“ ütles auditijuht Meelis Peerna.

Ülevaatest selgub, et ettevõtetel, kes said Eesti Töötukassa töötasu hüvitist, vähenes mullu müügikäive üle kahe korra rohkem kui neil ettevõtetel, kes toetust ei saanud. KredExist kriisiabiks mõeldud laene või käendusi saanute müügikäive kahanes ligi kolm korda rohkem kui nendel ettevõtetel, kes kriisilaene ega toetusi ei saanud. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest (EAS) abi saanud ettevõtetel vähenes 2020. aastal müügikäive keskmiselt üle kolme korra enam kui ettevõtetel, kes meetmest abi ei saanud.

Töötukassa töötasu hüvitist saanud ettevõtetel kukkus keskmine müügikäive 2020. aastal võrreldes aasta varasema ajaga 19,4%, samas kui neil, kes hüvitist ei saanud, kahanes käive 8,6%. EASi toetusmeetmetest abi saanud ettevõtetel vähenes keskmine müügikäive 2020. aastal kolmandiku jagu: 33,2%. Samas oli nendel ettevõtetel, kes meetmetest abi ei saanud, langus 8,6%. Maaelu Edendamise Sihtasutusest laenu ja/või laenukäendust saanud ettevõtetel kahanes keskmine müügikäive samas vähem (–7,2%) kui neil ettevõtetel, kes meetmetest abi ei saanud (–8,6%).

Ülevaates vaatas Riigikontroll ka seda, millistes tegevusalades tegutsevad need ettevõtted, kuhu läks suurem osa abist. Tegevusaladest oli töötukassa töötasu hüvitist, EASi kriisimeetmetest abi saanud ning KredExist erakorralisi laene ja laenukäendusi saanud ettevõtete osakaal suurim majutuses ja toitlustuses. „Siin on abimeetmete rakendamise pilt üldistatult võttes üsna loogiline, sest Statistikaameti andmed viitavad, et 2020. aastal vähenes müügikäive võrreldes 2019. aastaga enim majutuse ja toitlustuse, kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusalades,“ kommenteeris auditijuht Meelis Peerna. Majanduses suurema osakaaluga tegevusaladest kahanes müügikäive oluliselt ka veonduses ja laonduses.

Maaelu Arendamise Sihtasutusest (MES) said aga laenu või laenukäendusi enim ettevõtteid põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalast, mida koroonaviirusest tingitud kriis vähem puudutas. Samuti kahanes selles valdkonnas tegutsevatel ja MESi meetmetest abi saanud ettevõtetel keskmiselt müügikäive 2020. aastal 1,4% ning nendel ettevõtetel, kes abi ei saanud, vähenes müügikäive keskmiselt 4%. „Maaelu edendamiseks mõeldud meetmeid vaadates võib järeldada, et suurima käibelangusega ettevõtjateni abimeetmed siiski ei jõudnud,“ ütles auditijuht Peerna.

Ligi kolmveerand ülevaatega hõlmatud kriisiabi saanud ettevõtetest sai abi ühest meetmest (73,9%), peaaegu veerand (24,7%) sai abi kahest kriisimeetmest. Leidus 12 ettevõtet ehk 0,05% abi saanud ettevõtetest, kes said abi kõigi ülevaates hõlmatud nelja meetme rakendaja käest.

Taustainfo:

Vabariigi Valitsus võttis COVID-19-kriisi alguses tarvitusele mitmeid majanduse toetamise meetmeid. Riigikontrolli ülevaate ja analüüsi fookuses olid Eesti Töötukassa töötasu hüvitis, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaubandus- ja teenindusettevõtjatele suunatud rendimaksete toetus, turismisektori toetus ja väikeettevõtjate toetus. Lisaks vaatas Riigikontroll KredExi ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse väljastatud erakorralisi laene ja laenukäendusi ettevõtetele.

KredExi laenudeks ja laenukäendusteks kulutati 330 miljonit, töötukassa töötasu hüvitisteks maksti 256 miljonit, Maaelu Edendamise Sihtasutuse laenudeks ja laenukäendusteks 125 miljonit ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse toetusteks 34 miljonit eurot.

Vabariigi Valitsus otsustas meetmed käivitada võimalikult kiiresti ja nii nappis aega ettevõtluse olukorra hindamiseks, meetmete täpseks sihtimiseks ja õigusaktide väljatöötamiseks. Toetusmeetmeid rakendanud asutustel oli vähe aega meetmete rakendamiseks vajalike protsesside väljatöötamiseks. Riigikontroll nägi selles riski, et puuduliku eeltöö põhjal tehtud regulatsioonid ja kiirustades loodud tööprotsessid ei taga, et toetusmeetmed jõuavad just nende tegevusalade ettevõtjateni, kus kriisi mõju on sügavaim.

Ülevaate koostamise käigus uuris Riigikontroll, kas riigi toetusmeetmed jõudsid tegevusaladesse, kus COVIDi-kriisi mõju oli suurem, ning kas toetus jõudis ettevõtjateni, kes majandusnäitajate (müügikäive, tööjõumaks, töötajate arv) põhjal rohkem kriisist pihta said.

Riigikontroll on avaldanud töötasu hüvitise ning teiste kriisimeetmete tulemused Riigikontrolli veebilehel interaktiivsete joonistena, kus igaüks saab kuvada endale huvipakkuvaid vaateid.[1] Üksikuid ettevõtteid vaadata ei saa, aga tulemusi on võimalik vaadata perioodide ning tegevusalade kaupa. Töötasu hüvitise andmeid on lisaks võimalik vaadata ettevõtte suuruse ja maakonna järgi. Interaktiivsetelt joonistelt on võimalik näha detailsemalt ettevõtete arvu ja keskmisi näitajaid tegevusalade ja muude alajaotuste järgi.

 

Toomas Mattson
Riigikontrolli nõunik
+372 513 4900
toomas.mattson@riigikontroll.ee
või
press@riigikontroll.ee

  • Postitatud: 19.05.2021 11:00
  • Viimane muudatus: 19.05.2021 10:33
  • Viimane ülevaatus: 19.05.2021 10:33

Riigikontrolli fookuses olid Töötukassa, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse, KredExi ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu liikunud summad.

Riigikontroll

Lisamaterjalid

Dokumendid

Veel uudiseid