TALLINN, 1. september 2020 – Riigikontroll tuvastas, et Rahandusministeerium on esitanud Riigikogule vigu sisaldava 2019. aasta riigieelarve seaduse eelnõu ning Riigikogu on võtnud vastu 2019. aasta riigieelarve seaduse, mille koondsummadest on osa valed. Sellele järeldusele jõudis Riigikontroll oma auditiaruandes „Riigi 2019. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus“.
2019. aasta riigieelarve koondosas on nii investeeringute, kulude kui ka põhivara amortisatsiooni ja väärtuse muutuse kulu eelarved tegelikult planeeritust suuremad. Samuti on 2019. aasta riigieelarve seadusesse jäänud kohati 2018. aasta riigieelarve seaduse summasid, mida ei ole korrigeeritud.
Riigieelarve koostamise protsess Rahandusministeeriumis ei taga, et Riigikogule kinnitamiseks esitatava seaduse koondosa summad on õiged (põhiseaduslike asutuste, Riigikantselei ja valitsemisalade eelarve on seaduses esitatud korrektselt). Investeeringute ning põhivara amortisatsiooni ja väärtuse muutuse kulu eelarved on koondosas esitatud tegelikult planeeritust suuremana – vastavalt 2,4 miljoni euro ja 36,4 miljoni euro võrra.
Kuludes ei tohi arvestada valitsemisalade vahel tehtud tehinguid. Auditi käigus aga selgus, et 5,5 miljonit eurot, mis Rahandusministeeriumi eelarvest on antud valitsemisala asutustele välistoetuste kaasfinantseerimise toetuseks, on siiski arvesse võetud.
Riigi 2019. aasta eelarve täitmise aruanne annab usaldusväärset teavet riigi kogutud tulude, tehtud kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute kohta. Riigikontrolli arvates on riigi majandustehingud valdavalt sooritatud kooskõlas riigieelarve seadusega, 2019. aasta riigieelarve seadusega ning 2019. aasta riigieelarve seaduse muutmise seadusega.
Riigikontrolli hinnangul on Eesti riigi 2019. aasta raamatupidamise aastaaruanne õige ning kajastab kõigis olulistes osades õiglaselt riigi finantsseisundit ning lõppenud aruandeperioodi majandustulemust ja rahavoogusid, kui jätta arvestamata märkus materiaalse põhivara saldo kohta.
Riigikontroll teeb märkuse riigi konsolideeritud ja konsolideerimata bilansi kirjel „Materiaalne põhivara“ kajastatud Kaitseväe põhivara kohta väärtuses 251,8 miljonit eurot. Riigi raamatupidamise aastaaruandes konsolideeritud ja konsolideerimata bilansis on kajastatud materiaalset põhivara vastavalt summades 9,7 miljardit ja 2,9 miljardit eurot, muu hulgas Kaitseväe põhivara väärtuses 251,8 miljonit eurot.
Kaitseväe varade arvestuse korraldus ja selles esinevad vead ei võimalda tagada ega veenduda, et materiaalsete põhivarade saldo riigi konsolideeritud ja konsolideerimata bilansis on õige. Raamatupidamise saldo õigsuse tagamise üks võimalus on võrrelda raamatupidamise ja analüütilise registri andmeid, ent seda Kaitseväe varade arvestus ei võimalda. Võrdlus on vajalik, et tuvastada ja parandada praegu esinevaid probleeme ning välja selgitada, kas raamatupidamiseni on jõudnud kõik dokumendid põhivarade mahakandmiseks. Korrektne varade arvestus on vajalik ka selleks, et planeerida kaitseotstarbelisi investeeringuid riigieelarves ja tagada varade säilimine.
Taustaks
Riigi 2019. aasta tulud olid 2019. aasta riigieelarve täitmise aruande kohaselt 10,86 miljardit eurot. Riigi tehtud kulud ja investeeringud olid 10,99 miljardit eurot – kulud 10,63 miljardit ja investeeringud 357,9 miljonit eurot. 2019. aastal ületasid kulud ja investeeringud tulusid 130,3 miljoni euro võrra (tegemist ei ole valitsussektori üle- või puudujäägiga, mis leitakse teise arvestusmetoodika järgi). Riigi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande andmetel on 31.12.2019. aasta seisuga riigi varade rahaline maht kokku 16,3 miljardit eurot ning enamiku varadest moodustab põhivara (mets, teed, hooned, masinad). Võrreldes eelmise perioodiga on varade rahaline maht kasvanud 250,2 miljoni euro võrra.
31.12.2019. aasta seisuga on riigil kohustisi kokku summas 9,6 miljardit eurot ning need on eelmise perioodiga võrreldes suurenenud 802,1 miljoni võrra. Kohustistest suurema osa moodustavad pikaajalised kohustised summas 5,9 miljardit eurot. Riigil on laenukohustisi 3,4 miljardi euro ulatuses ning need on varasema perioodiga võrreldes kasvanud 274,8 miljoni võrra. Riigi pensionikohustised on ligikaudu 2,8 miljardit eurot.
Priit Simson
Riigikontrolli kommunikatsioonijuht
[email protected]
[email protected]
www.riigikontroll.ee
+372 640 0777
+372 5615 0280
-
Postitatud:
01.09.2020 11:00
-
Viimane muudatus:
01.09.2020 11:00
-
Viimane ülevaatus:
01.09.2020 11:00