Riigikontroll: riigi kulude-tulude prognoosimine logiseb ja kulutuste jälgimine lonkab

Priit Simson | 13.05.2020 | 11:00

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print

TALLINN, 13. mai 2020 – Riigikontroll võrdles ülevaates Rahandusministeeriumi eelarveprognoose ja riigi tegelikke tulusid-kulusid ning osutas, et 2018. aastal keset stabiilset majanduskonjuktuuri  oli keskvalitsuse nominaalne puudujääk plaanitust üle 200 miljoni suurem. Seda vaatamata Eelarvenõukogu korduvatele hoiatustele.

Raskusi on olnud eelkõige riigikassasse laekuvate aktsiiside ja Euroopa Liidu toetuste kasutamise hindamisega. Lisaks tuvastas ülevaade, et järelevalve kulude üle eelarveaasta kestel on puudulik, mistõttu tekib oht, et eelarvepuudujääki märgatakse alles siis, kui see on juba suureks kasvanud. Reaalsusele toetuvad prognoosid ja riigieelarve kulude ja tulude pidev seire mängivad olulist rolli ratsionaalsete eelarvevalikute tegemisel, millel on pikaajaline mõju riigi, siinsete elanike ja ettevõtete käekäigule.

„Praegune aeg annab hinnangu vahepeal levinud suhtumisele, et „reservid põlevad kasutult“ ja tuleks kasutusele võtta või et Eestil on ruumi laenamiseks palju ning seda tuleks ka kohe teha,“ kommenteeris riigikontrolör Janar Holm ülevaate tulemusi. „Praegu võime end tunda õnnelikult, et vaatamata varude kiirele vähenemisele viimastel aastatel on koroonaviirusest tingitud kriisi alguseks keskvalitsuse reserve veel siiski mõnevõrra järel,“ lisas riigikontrolör, osutades, et distsiplineeritud eelarvepoliitikat läheb eelseisvatel aastatel veelgi rohkem vaja.  

Holmi sõnul näitab praegune kriis, kui oluline on riigi rahaasjad korras hoida ja kui kiiresti võivad kahaneda puhvrid ja reservid, millest tavaoludes jaguks pikkadeks aastateks.

Tehtud ülevaate käigus täheldas Riigikontroll valitsuste teadlikku kaugenemist rahaliselt tasakaalus eelarvepoliitikast juba enne kriisi. Nii aastatel 2018 kui ka 2019 kulutas keskvalitsus sadu miljoneid planeeritust rohkem, vastavalt 208 ja 220 miljonit eurot. Kiiretel majanduskasvu aastatel, kui maksutulud kasvasid keskmiselt 9% aastas, ei piisanud sellest siiski kulude katteks. Eelarvepuudujääk kasvas, reservid kahanesid ning riik lükkas kulude kasvu ohjamise või mitteohjamise otsustamise sageli edasi.

Riigikontroll leiab, et eelarvenõukogule tuleb anda eelarvereeglite täitmise jälgimisel suurem roll, mis võimaldaks mõjusamalt juhtida valitsuse tähelepanu riigi tulude ja kulude kavandamisega seotud riskidele. Seni pole nõukogu tehtav kriitika olnud piisavalt terav või pole lihtsalt selge, kuidas peab valitsus eelarvenõukogule vastama. Tuleb kokku leppida, milline on eelarvenõukogu roll ja sisunõuded eelarvenõukogu arvamusele ning millal ja kuidas peab Vabariigi Valitsus eelarvenõukogu arvamusele reageerima.

Riigikontroll näeb, et vaja on märksa operatiivsemalt teavet riigikassa tulude laekumisest ja riigieelarve tegelikest kuludest. Sealhulgas tuleb hinnata realistlikumalt, kui palju kasutatakse eelarveaastal Euroopa Liidu toetusi ning jälgida, milliseid kulusid ja kui palju aasta kestel riigieelarvest tehakse. Samuti tuleb tagada, et andmed teistelt ministeeriumidelt prognoosiks ja tulude/kulude seireks oleksid asjakohased ning piisavad.

Riskide maandamiseks riigi rahandusprognoosi koostamisel on Rahandusministeeriumil vaja teha kokkulepped teiste ministeeriumidega, kuidas tagada usaldusväärne info erinevatest eluvaldkondadest. Samuti selgitada välja põhjused, miks on riik viimastel aastatel süsteemselt veerandi võrra ülehinnanud enda võimekust Euroopa Liidu toetusi kasutusele võtta ja mida selle lahendamiseks teha.

Arvestades väheinformatiivset aastaeelarve struktuuri, tuleb Rahandusministeeriumil koostöös ministeeriumidega juurutada riigieelarve sisukas ja analüütiline kulude jooksev jälgimine eelarveaasta kestel. Lisaks on vaja leida lahendus, mil viisil parandada riigi mittemaksuliste tulude prognoosimist ning kiirendada riigi majandustehingute info jõudmist riigi raamatupidamisse.

Riigikontroll peab oluliseks, et Riigikogult, Vabariigi Valitsuselt, Riigikantseleilt, eelarvenõukogult ning Eesti Pangalt kogutaks regulaarselt arvamusi ja ettepanekuid riigieelarve tulude ning kulude seire ja prognoosi koostamise korralduse kohta ning ülevaade esitatud ettepanekutest ja nende võimalikust rakendamisest avalikustatakse.

***
Olulisemad küsimused, millele leiad ülevaatest põhjalikumad vastused

Kuidas on perioodil 2018–2019 muutunud majandus, riigi tulud ja kulud?        
Majandus on viimastel aastatel kasvanud üle oma potentsiaali, riigi kulud ületanud tulusid, valitsus kavandanud eelarvet puudujäägiga.

Kas Riigikogu ja Vabariigi Valitsus peavad kinni tasakaalus eelarve põhimõttest?         
Riigi eelarvestrateegiat aastateks 2020–2023 tehes ei järginud valitsus kõiki riigieelarve seaduse nn tasakaalunõudeid ning lükkas eelarvekulude kasvu ohjamise või mitteohjamise otsustamise edasi.             

Kuidas hindab valitsuse eelarvepoliitikat Eesti Panga juurde moodustatud eelarvenõukogu? 
Eelarvenõukogu andis 2017.-2019. aastal korduvalt hinnanguid, et antud majandusoludes ei ole tegemist sobiliku eelarvepoliitikaga ja vajalikud kriisipuhvrid vähenevad.

Mil määral on Rahandusministeerium andnud valitsusele eelarve tegemiseks asjakohase majanduskasvu prognoosi?
Rahandusministeeriumi hinnang Eesti majanduse olukorrale on olnud aastate lõikes realistlik ja pigem konservatiivne.

Kuidas hinnata Rahandusministeeriumi poolt valitsusele eelarve tegemiseks antud tulude prognoosi?
Rahandusministeeriumi riigieelarve tulude prognoos on osutunud tegelikkusest optimistlikumaks eelkõige Euroopa Liidu toetuste kasutamise süsteemse ülehindamise ja piirikaubanduse mõju alahindamise tõttu.

Miks tekkis 2018. aastal viimase kümnendi üks suurimaid eelarvepuudujääke ja lahknevus prognoosist?
2018. aasta prognoositust suurem eelarvepuudujääk oli tingitud eelkõige ekslikust hinnangust aktsiisilaekumisele ja riigieelarve kuludele.

Millal sai Rahandusministeerium teada, et 2018. aasta eelarvepuudujääk kujuneb suuremaks?
Rahandusministeeriumi sõnul ilmnesid esimesed märgid 2018. aasta prognoositust kehvemast eelarvepositsioonist jaanuaris 2019. Riigikontrolli hinnangul olid märgid arvatust märksa suurema puudujäägi kujunemisest olemas juba 2018. aasta juulis-augustis.

Millal ja kellele edastati info 2018. aasta eelarvepuudujäägi kohta?
Rahandusministeeriumi kinnitusel edastati 2018. aasta eelarvepositsiooni info rahandusministrile ja peaministrile 2019. aasta veebruaris.

Millised ettepanekud tegid Rahandusministeeriumi ametnikud ministrile?
Rahandusministeeriumi ametnike sõnul ei tehtud 2018. aasta eelarvepositsiooni infot edastades ministrile ega valitsusele otseselt ettepanekuid, kuna seda ei eelda ka andmete tutvustamise n-ö formaat.

Millised ettepanekud tegid kujunenud olukorras Riigikantselei ametnikud peaministrile/valitsusele?
Riigikantselei esindajate sõnul nemad seoses 2018. aasta eelarvepositsiooni kujunemisega valitsusele ettepanekuid ei teinud.

Kas ja millal valitsus 2018. aasta eelarvepositsiooniga seonduvat arutas ning mida otsustas?
Riigikontrollile ei nähtu, et valitsus oleks 2018. aasta prognoositust oluliselt kehvema eelarvepositsiooni kujunemise põhjuseid arutanud.

Millised riskid on prognoosi koostamisel, mille tõttu võib 2018. aasta olukord korduda?           
Risk 1: rahandusprognoos võib kujuneda ebatäpseks oluliste maksumuudatuste korral.
Risk 2: rahandusprognoos võib kujuneda ebatäpseks oluliste eelarvestamise põhimõtteid puudutavate muudatuste ning Statistikaameti revisjonide tõttu.
Risk 3: rahandusprognoosi asjakohasuse väline hindamine on võrreldes makromajandusprognoosiga vähene.
Risk 4: rahandusprognoosi koostamiseks vajalike alusandmete kvaliteedi kontroll ei pruugi olla piisav.
Risk 5: välistoetuste kasutamise prognoosi täpsusele on pööratud vähem tähelepanu, kuna see ei mõjuta otseselt eelarvepositsiooni.

Millised riskid on riigieelarve seirel, mille tõttu võib 2018. aasta olukord korduda?
Risk 6: riigieelarve maksutulude koondlaekumise kõrval ei pöörata piisavalt tähelepanu laekumistele maksuliikide kaupa.
Risk 7: riigieelarve raha jooksvat kasutamist ehk kulude tegemist sisuliselt ei jälgita ega analüüsita.
Risk 8: ministeeriumide siseauditi üksused ei hinda piisavalt riigieelarve kavandamist ja kasutamise korraldust riigiasutustes.
Risk 9: riigieelarve tulude ja kulude seire tõhustamisele on vähem tähelepanu pööratud kui prognoosimise parandamisele.

***
Taustaks:
riigieelarve koostamiseks vajavad Vabariigi Valitsus ja Riigikogu parimat arvamust ametnikelt selle kohta, milliste tuludega saab kulude plaani tegemisel arvestada. Selleks koostab Rahandusministeerium igal kevadel ja suve lõpul prognoosi, milles antakse hinnang riigi majandus- ja rahandusolukorrale käimasoleval ja järgneva neljal aastal. Prognoos võetakse aluseks riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve koostamisel.

Riigi tulude ja kulude teadlik juhtimine eeldab lisaks asjakohasele prognoosile ka tegeliku olukorra jälgimist: kas riigi tulud laekuvad ja riigieelarve kulusid tehakse kavandatud tempos ning mahus. Läbimõeldud, tasakaalukas ja parimatele kättesaadavatele andmetele tuginev eelarvepoliitika on vajalik, et tagada riigi finantsiline toimetulek ja võimekus ka majandusolude halvenemise korral.

2018. aastal kujunesid riigieelarve tulud oluliselt väiksemaks ja kulud suuremaks, kui riigieelarvet koostades oodati. Riigikontrolli ülevaate eesmärk oli välja selgitada, kas ja millised riskid riigi majandus- ja rahandusprognoosi koostamises ning riigieelarve tulude ja kulude seires võivad mõjutada valitsuse ja Riigikogu kaalutletud otsuseid. Samuti, milline on olnud riigijuhtide eelarvepoliitika ning kas on peetud kinni riigieelarve seadusega sõnastatud põhimõtetest. Riigikontrolli ülevaade käsitles eelkõige aastat 2018 ning andmed on valdavalt esitatud kuni 10.03.2020. aasta seisuga.

 

Priit Simson
Riigikontrolli kommunikatsioonijuht
Telefon +372 640 0777;
+372 5615 0280
[email protected];
[email protected]
www.riigikontroll.ee

  • Postitatud: 13.05.2020 11:00
  • Viimane muudatus: 13.05.2020 10:35
  • Viimane ülevaatus: 13.05.2020 10:35

Nominaalne ja struktuurne eelarvepositsioon 2018. aastal.

Artur Kuus / Makett

Lisamaterjalid

Dokumendid

Veel uudiseid