Riigikontroll lükkab ümber Eesti Päevalehes 14.08.2019 ilmunud artiklis „Eestlaste toidulaud ei olegi nii ohtlik, kui riigikontroll väitis“ sisalduvad valeväited ning eksitava info

Airi Andresson | 19.08.2019 | 10:42

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print | Saada sõbrale

TALLINN, 19. august 2019 – Eesti Päevalehes 14.08.2019 ilmunud artikli „Eestlaste toidulaud ei olegi nii ohtlik, kui riigikontroll väitis“ pealkiri on avalikkust otseselt eksitav, sest Riigikontroll ei ole auditis „Riigi tegevus toidu ohutuse tagamisel“ andnud hinnangut, kui ohtlik või ohutu on eestlaste toidulaud. Riigikontroll ei ole oma aruandes hinnanud, kui suur on taimekaitsevahendite jääkidega seotud oht, vaid on toonitanud, et teave toidulaua ohutuse kohta on Eestis puudulik ning tegeliku ohutuse kohta ei ole võimalik põhjendatud hinnanguid anda. Seni ei ole Maaeluministeerium (MEM) ega Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) taimekaitsevahenditega seonduvatest ohtudest Riigikontrolli hinnangul piisavalt rääkinud, ka Eesti toitumis- ja liikumissoovitustes on taimekaitsevahenditega seotu tagasihoidlik. On oluline teadvustada toidu ohutusega seonduvaid tõeseid fakte. Riigikontrolli aruandes väljatoodud fakte ja järeldusi ei ole ümber lükatud, VTA ja Maaeluministeerium on Riigikontrolli kriitikaga nõustunud ning lubanud auditi soovitusi täita.

Päevalehe artiklis esitatud väide, et piirnorme ületavaid puu- ja juurvilju on harilikes kogustes ohutu süüa, on eksitav, üldistav ning läheb vastuollu nii Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) kui ka Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) väljaöelduga. Hinnang, et kõik toit, mis poodidesse jõuab, on üldjoontes piisavalt ohutu, ei põhine ühelgi analüüsil. Ohutust puudutavaid hinnanguid saaks anda siis, kui ohtu on analüüsitud, kuid Eestis pole seda taimekaitsevahendite jääkide puhul tehtud. Näiteks tuleks analüüsida, kas ja milliste toksiliste mõjudega ning kui suures koguses taimekaitsevahendite jääke toidu kaudu Eesti tarbijateni jõuab, ning veenduda, et ükski tarbijarühm (veganid, lapsed, rasedad jt) ohustatud ei ole. Maaeluministeerium tunnistas Riigikontrollile auditi käigus, et selliseid analüüse tehtud ei ole ning on võimalik, et teatud tarbijarühmad (näiteks veganid) võivad olla rohkem ohustatud. Teiseks, piirnormid on seatud ka keelatud ainetele, ning kui toiduaines keelatud aineid esineb, korjatakse need müügilt alles siis, kui piirnormid on ületatud rohkem kui 1,5 korda. WHO on toonitanud, et osal taimekaitsevahenditel on hormonaalsüsteemi mõjutavad omadused ning ohtlikud on ka väikesed kogused ning nende ainetega kokkupuutumist peaks vältima. Kolmandaks pole teada mõjud taimekaitsevahendite koosmõju kohta. Puudust informatsioonis on tunnistanud ka EFSA, kes tegeleb ohutuse normide väljatöötamisega.

Kogu ulatuses on artiklis vale ka Tallinna tehnikaülikooli toidu- ja geenitehnoloogia programmijuhi Vello Tõugu antud selgitus 50% mõõtemääramatuse rakendamise kohta. Artiklis olevas selgituses on segamini aetud mõisted nagu „mõõtemääramatus“, „piirnorm“ ja „määramispiir“. Samuti ei vasta tõele väide, et Riigikontroll tahtis, et statistiliselt oleks kajastatud need tulemused, mis jäävad allapoole määramispiiri. Riigikontroll on aruandes kirjeldatud VTA rakendatavat praktikat, et kui jääkide hulk toidus on laboris juba tuvastatud, siis sellest tulemusest lahutatakse maha 50% ning võrreldakse alles siis piirnormiga. Riigikontrolli etteheide oli, et VTA (NB! mitte labori) sellisest andmetöötlusest avalikkust ei teavitata. Samuti viidati aruandes, et ohu hindamisel ei tohi kasutada 50% mahaarvamist tulemustest, kuna see annab ohutuse hinnangutel (ADI ja ARfD) eksitava tulemuse ning tulemusest 50% mahaarvamist on soovitatud kasutada ainult juhul, kui tegemist on rikkuja vastu sanktsioonide rakendamisega. Peame oluliseks viidata, et ka EFSA ning teised riigid (nt Suurbritannia) on toonud oma vastavates aruannetes need aspektid välja.

Riigikontroll on endiselt seisukohal, et inimesteni jõudev info peab olema läbipaistev, arusaadav ja tõene ning andmete senise esitamise tulemusel jäetakse toidust puhtam mulje. Riigikontroll on endiselt ka sel seisukohal, et inimestele peab olema selge, mille kohta infot kogutakse, mida andmetega tehakse ning mida mingi väide tähendab. Näiteks, mida tähendab nõuetekohasus, mida tähendab ohutus jne. Seda, et ohutus ei võrdu nõuetekohasusega ilmestavad juulis Maalehes kajastatud Eesti maasikate juhtum ning Eesti Ekspressis kirjeldatud beebitoidu näide. Esimesel juhul tuvastas labor, et maasikad sisaldasid piirnormi ületavas koguses keelatud aineid (dimetoaat ja ometoaat). Kuna laboritulemustest 50% maha lahutades ei ületanud tulemused seatud piirnormi ning rolli ei mängi ka see, et aine on keelatud, siis loeb VTA tavapraktika kohaselt sellised maasikad toiduohutuse mõistes nõuetele vastavaks ning maasikaid müügilt ei kõrvaldata. Beebitoidu puhul on seni toimitud sarnaselt – nõuetekohased ei ole ainult need beebitoidud, milles esineb kemikaale koguses, mis ületab piirnormi 1,5 korda.

Nn laiendatud mõõtemääramatuse teemat aitab paremini mõista Riigikontrolli aruande lisas D toodud joonis ja selgitus.

Riigikontroll ei saa endiselt nõustuda seisukohaga, et toiduohutuse kontrollis peakski keskenduma kodumaise toodangu analüüsile. Ennekõike peab olema kaitstud inimene, see põhimõte on ka ELi reeglites kesksel kohal. Infot peab koguma selle kohta, mida inimene sööb ja kus risk on suurem, ning proovide võtmisel tuleb arvestada tarbimise proportsioone. Kui on teada, et (kujundlikult) eestlane sööb 3 importõuna ja ühe Eesti õuna, siis proportsionaalselt tuleb rohkem proove võtta imporditud õuntest, kuna risk taimekaitsevahendeid saada on selle kaudu suurem. Sellest tulenevalt ei saa pidada põhjendatuks olukorda, kus mõnel aastal ei analüüsita hulka imporditud puu-, juur- ja teraviljatooteid, näiteks tomatit, õuna, kurki (nt 2017. a).

Vastupidi VTA ja MEMi sellekohastele väidetele on mitu aastat tagasi ka Euroopa Komisjon oma auditis ette heitnud kodumaiste toidukaupade liiga suurt esindatust toiduproovides. Riigikontroll peab oluliseks rõhutada, et pole oluline, kuidas on proovide võtmine VTA ja Põllumajandusameti (PMA) vahel jagatud või kas põhjendatakse seda Eesti usinusega kõik kogutud andmed Euroopale esitada.

Ümberlükkamatuks jääb fakt, et järeldused toidus sisalduvate taimekaitsevahendite kohta kogutakse VTA ja PMA koostöös 67% ulatuses Eesti päritolu proovidest, millest omakorda on suur osa maheproovidel, ning see ei järgi eestlaste toidukorvi.

Artiklis väidab Vello Tõugu ekslikult, et lubatud taimekaitsevahendid vähki ei põhjusta. Tegelikult on mitmetel turule lubatud taimekaitsevahendite toimeainetel tuvastatud toksilised omadused. Turule lubatud taimekaitsevahendite (385) seas on toksilisi 340, s.t ained, mille jõudmist organismi peab nende toksiliste omaduste tõttu piirama ning millele on seetõttu seatud aktsepteeritav ööpäevane (ADI) ning ühekordne akuutne referentsdoos (ARfD). Neist omakorda 27 toimeaine puhul kahtlustatakse vähki tekitavat mõju, 99 toimeainet on akuutselt toksilised ning hulga puhul peetakse tõenäoliseks või kahtlustatakse mutageenset toimet sugurakkudele või reproduktiivtoksilisust. Üle 50 on neid aineid, mis on praegu lubatud, kuid mis ootavad keelustamist ning vähem toksilistega asendamist, sest nende ADI (ehk lubatav päevane annus) on väga väike ning on risk, et tarbijad ületavad ohtlikke koguseid. Väljavahetamist ootavad ka ained, millel on bioakumulatiivsed omadused, mis on reproduktiivtoksilised või mis on teadaolevalt hormoonsüsteemi kahjustavad. Lisaks sellele loetelule on suurem hulk (üle 800) taimekaitsevahendite kasutusse mittelubatud toimeained, mille puhul on tuvastatud kas väga suur toksilisus või mis ei ole vastanud muudele kasutusele lubamise eelduseks seatud kriteeriumitele. Neid ained kasutatakse aga väljaspool Euroopat ning neid aineid sisaldavat toitu võib müüa Euroopas, kui need ained piirnorme ei ületa. Kemikaalide toksikoloogilisi omadusi on kajastatud aruande lisas A (lk 56) ning infot saab ka ELi pestitsiidide infobaasist.

 

Airi Andresson, Riigikontrolli auditi „Riigi tegevus toidu ohutuse tagamisel“ juht

  • Postitatud: 19.08.2019 10:42
  • Viimane muudatus: 23.08.2019 16:15
  • Viimane ülevaatus: 23.08.2019 16:15

Lisamaterjalid

Dokumendid

Veel uudiseid