TALLINN, 3. oktoober 2018 – Riigikontrolli ohtlike ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise järelaudit näitab, et võrreldes 2015. aastaga on olukord ettevõtete jäätmearuannete kontrollimisel ja ettevõtete ohjamisel paranenud. Tänu sellele on olemas parem ülevaade Eestis tekkivatest ohtlikest jäätmetest ja nende käitlemisest (sh hoiustamisest ja ladustamisest). Samas on probleemiks käitlemist ootavate ohtlike jäätmete koguse suurenemine, andmeanalüüsi toetavate rakenduste puudumine ning riigi omandis oleva Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskuse majandamine.

Alates 2013. aastast on suurenenud nende ohtlike jäätmete kogus, mis on käitlemise ootel. Osalt on selle hulga suurenemine tingitud ka asjaolust, et jäätmeid võetakse varasemast paremini arvele. 2017. aastal jäi ligi pool käitlemist vajavatest ohtlikest jäätmetest ladudesse ootele. Jäätmete kuhjumisel ettevõtete territooriumile tekib risk, et neid ei hoiustata ega käidelda nõuetekohaselt või nende käitlemise kulud, nt ettevõtte pankroti korral, jäävad riigi kanda. Riigikontroll näeb lahendusena järelevalve tõhustamist ning tagatisraha seadmist jäätmete vaheladustamisele, et ergutada võimalikult kiiret jäätmete käitlemist.

Riigikontroll leidis ka, et riigi omandis olev ohtlike jäätmete käitluskeskus Vaivaras ei ole olnud järjepidevalt töös ning endiselt on probleeme selle jätkusuutliku majandamisega. 2000. aastal rajatud keskus ei võtnud ohtlike jäätmeid käitlemiseks vastu 2012–2015. Sel perioodil jõudis keskkonda reostus ning saamata jäi renditulu. 2014.–2018. aastal on riik kulutanud vähemalt kolm miljonit eurot, et hinnata ja likvideerida keskuse negatiivset keskkonnamõju ning luua eeldused, mis võimaldaks keskusel taas keskkonnanõuetele vastavalt tööle hakata. Raha, mis kogutakse jäätmeid ladestamiseks toovatelt ettevõtetelt selleks, et ladestuspaik sulgeda, ei ole piisav, et katta ladestusala sulgemiskulusid. Keskuse edukat järjepidevat majandamist on takistanud ebaõnnestunud operaatorite ja seadmete hanked, kohustuste ja ülesannete jaotus Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnaagentuuri ja eraoperaatori vahel ning raha puudumine Keskkonnaagentuuri eelarves. Riigikontrolli hinnangul peab Keskkonnaministeerium selgelt sõnastama keskuse eesmärgi, tegema otsused selle töö korralduse kohta ja hindama ladestusala sulgemisreservi kogutava tasu vastavust vajadusele.

Radioaktiivsete jäätmetega seoses on valitsus 2016. aastal teinud põhimõttelise otsuse rajada tehislike radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaik, kuid Keskkonnaministeerium ei ole vajalike keskkonnauuringutega veel alustanud. Tööde edasilükkamisel võib Paldiski endise tuumaobjekti tehniline olukord halveneda ning sellest lähtuvalt kasvavad ka tulevikus kulud. Seetõttu on oluline, et uuringutega alustataks kohe, et lõppladustuspaik valmiks tähtajaks – 2040. aastaks – ja reaktorisektsioonid saaksid ohutult käideldud 2050. aastaks.

Riigikontroll nendib, et Keskkonnaministeeriumil puudub endiselt lahendus, kuidas käidelda pikas perspektiivis Eestis tekkivaid looduslikku radioaktiivset ainet sisaldavaid jäätmeid ja jääke. Neid on kogunenud ettevõtete territooriumile alates 2004. aastast üle 470 tonni. Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaamet on koostöös ettevõtetega hakanud otsima uusi lahendusi, kuidas radioaktiivset materjali Eestis lõppkäidelda. Riigikontroll leiab, et Keskkonnaministeeriumi uuendatav radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava peaks varasemast põhjalikumalt käsitlema looduslike radioaktiivsete jäätmete ja jääkide käitlemise perspektiive.

Riigikontrolör Janar Holm ütles auditi tulemusi kommenteerides:
„Keskkonnaministeeriumi haldusalas on peale ministeeriumi kolm riigiasutust, mis rohkemal või vähemal määral on seotud keskkonna järelevalvega: Keskkonnaamet, Keskkonnainspektsioon ja Keskkonnaagentuur. Auditiaruannet lugedes jäävad jäätmevaldkonna sisuliste probleemide kõrval silma väljakutsed nimetatud asutuste vahelises töökorralduses. Mitmel korral viidatakse auditis vajadusele parandada Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni infovahetust.

Kõige selle valguses toetab Riigikontroll igati keskkonnaministri algatust ühendada Keskkonnaamet ja Keskkonnainspektsioon. Oleksime selle ettepaneku teinud ka ise selle aruande koostamise käigus, sest auditeerimisel tundus, et probleemide üks kõige suurem põhjus on just vastutuse ebaselgus riigiasutuste tasandil.

Järgmise sammuna soovitab Riigikontroll vaadata üle ka Keskkonnaagentuuri mõningad ülesanded, mille puhul võib osutuda mõistlikuks nende üleandmine uuele ühendasutusele või ministeeriumile. Ühendamine muudab valdkonna juhtimise tulemuslikumaks, vastutuse selgemaks ning – mis kõige olulisem – vähendab bürokraatiat ettevõtete, aga ka ametnike enda jaoks. Ent kvaliteedihüpe ei saa tulla vaid ametnike ühe nime alla koondamisest. Kui suur osa tööpäevast kulub ühes, teises ja kolmandas andmebaasis olevates andmetes näpuga järge ajades, ei jää päriselu kontrollimiseks aega. Asutuste ühendamise kõrval tuleb ümber hinnata ka tööprotsessid.“

Taustamärkused
2017. aastal tekkis Eestis 280 000 tonni ohtlikke jäätmeid (v.a põlevkivijäätmed).
Auditis ei käsitletud põlevkivitööstusega seotud ohtlikke jäätmeid (v.a juhud, kui seda on segatud teiste ohtlike jäätmetega).
Riigikontrolli 2015. aasta audit „Ohtlike ja radioaktiivsete jäätmete käitlemine“

Toomas Mattson
Riigikontrolli kommunikatsioonijuht
+372 640 0777
+372 513 4900
[email protected]
[email protected]
www.riigikontroll.ee

• Postitatud: 03.10.2018 11:00
• Viimane muudatus: 03.10.2018 10:53
• Viimane ülevaatus: 03.10.2018 10:53