Hooldekoduteenuseid saavate eakate arv on kasvanud kordi kiiremini kui koduteenuseid saavate eakate arv

Toomas Mattson | 12.05.2014 | 16:04

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print | Saada sõbrale

TALLINN, 12. mai 2014 – Riigikontrolli eakate hoolekande korraldust käsitlev audit näitab, et kui hooldekoduteenuseid saavate eakate arv on viimase kümne aastaga kasvanud ca 80%, siis n-ö koduteenuseid saavate eakate arv vaid ca 10%. Riigikontroll leiab, et tulevikku vaadates vajavad märksa enam tähelepanu teenused, mis võimaldavad eakal kauem kodus elada. See on inimesele meelepärasem ning pealegi kordi odavam kui hooldamine hooldekodus.

Omavalitsused on eakate hoolekandele kulutanud viimastel aastatel ca 40 miljonit eurot aastas, enamik sellest on läinud eakate hooldamisele hoolekandeasutustes. Avatud on mitmeid uusi hooldekodusid ja eakate arv neis on kiiresti kasvanud. Omavalitsuse hooldekodudes on ca 4500 kohta, lisaks erahooldekodudes ca 1900. Aastal 2012 oli vabu kohti omavalitsuste hooldekodude peale kokku ca 350.
Enamik omavalitsuse hooldekodudest on siiski täis ning vajaduse tekkimise korral ei pruugi eelistatud hooldekodus või kodu lähedal kohta olla. Nõudlust mõjutab olulisel määral kindlasti ka teenuse hind. Valdavas osas omavalitsuse hooldekodudes on kohamaksumus vahemikus 400–600 eurot. Maakondade kaupa on aastalõpu statistika põhjal kohtade puudus aktuaalsem saartel, Järvamaal ja Läänemaal.
Samas kinnitab auditeeritud omavalitsuste kogemus, et omavalitsuse poole pöördumisel on abivajajad hooldekodusse saanud, kui mitte kodu lähedale, siis kaugemale. Iseasi on, kas kodust kaugele minek vastab eaka soovile. Piirkondades, kus hooldekodukohtade puudus on teravam, tuleb omavalitsustel probleemiga tegeleda.
Riigikontrolli hinnangul on probleeme ka omavalitsuste tegevuses eakate abivajaduse hindamisel. Selgus, et abivajaduse hindamisel ei looda sageli terviklikku pilti eaka toimetulekut mõjutavatest sotsiaalsetest, majanduslikest, tervist puudutavatest jms teguritest. Sotsiaalministeeriumi soovitatud hindamisinstrumenti abivajaduse hindamiseks kasutas auditeeritud 15 omavalitsusest vaid 2. Kui abivajadust põhjalikult ei hinnata, võib tulemuseks olla, et raha kulutatakse teenustele, mis inimest parimal viisil ei aita.
Eakate elutingimusi hooldekodudes võib pidada üldjoontes heaks, kuigi kõiki terviskaitsenõudeid ei suuda paljud täita. Ükski puudus ei olnud Riigikontrolli arvates siiski selline, mis oluliselt takistaks hoolduse korraldamist, kuid kindlasti on neil mõju inimese privaatsusele, mugavusele ja aktiivsena hoidmisele.
Riigikontroll leidis mitmeid teenuse rahastamisega seotud probleeme. Esimeses järjekorras on eaka ülalpidamiskohustus tema perekonnal. Mida suurem on perekonna maksevõime, seda väiksem peaks hoolekandeasutuse kohamaksumuse tasumisel olema omavalitsuse (ehk maksumaksja) osa.
Kui eakas või tema lähedased teenuse eest ise maksta ei suuda, on omavalitsus tulnud appi ja teenust osaliselt rahastanud. Kui omavalitsus oli otsustanud osaleda hooldekodu teenuse rahastamisel, oli ta perekonna varanduslikku seisu uurinud vaid ca 14%-l juhtudest.
Juhtumites, kus perekonna varandusliku seisu kohta infot ei kogutud, oli omavalitsus otsustanud maksta hooldekodu kohamaksumusest kinni keskmiselt 40%, mõnel juhul ka üle 60%. Üldjuhul tähendas see omavalitsuse jaoks ühe hooldatavaga seoses väljaminekut suurusjärgus 100–200 eurot kuus. Arvestades, et mõnes omavalitsuses oli selliseid juhtumeid kümneid ning hooldekodus viibitakse keskmiselt 8 kuud, on kulud aastas tuhandetes eurodes. Omavalitsuse tegevuse üldisi mastaape arvestades ei ole tegemist suurte summadega, kuid küsimus on põhimõtteline.
Lisaks jäi teenuse rahastamises Riigikontrollile selgusetuks, kui suure osa peab eakas oma pensionist hooldekodule maksma ning miks on see osa ühes ja samas omavalitsuses ühel juhul näiteks 80%, teisel juhul 100%. Kogu pensioni ei tohiks Riigikontrolli arvates eakalt ära võtta ning talle peab jääma midagi vajaduste jaoks, mida hooldusteenus ei kata.
Riigikontrolli arvates ei saa rahul olla samuti olukorraga, kus oluliste sotsiaalteenuste kohta on riigis kokku leppimata ja paika seadmata kvaliteedi tase, millest allpoole ei tohi teenuse osutamisel langeda. Riigi loodud õiguslik raamistik ei ole piisav, sest puuduvad nõuded teenuse sisu, osutaja, osutamise protsessi ning teenust saama õigustatud isikute kohta. Nõuete kehtestamise suunas on riik liikunud ettevaatlikult, otsides kokkulepet omavalitsustega. Kohustuslike nõuete alternatiivina välja pakutud soovituslikke juhiseid paljud omavalitsused ei järgi – näiteks abivajaduse hindamise või kvaliteeti tagava töökorralduse kohapealt.

Taustaks

Eakate (65+) koguarv ja osakaal rahvastikus on kiiresti kasvamas ning koos sellega ka ühiskonna kulud eakate sotsiaalhoolekandele. Alates 2000. aastast on suurenenud eakate osakaal rahvastikust 15%-lt 18%-ni ja eakate koguarv 15%. Elanike koguarv vähenes samal ajal 6%. Enam kui pooltes omavalitsustes on eakate arv suurenenud kõrvuti elanike koguarvu vähenemisega. Arvatakse, et 2050. aastaks on eakate osa Eesti rahvastikus juba 25%.
Kokku on eakaid praegu ca 238 000, neist vajab hooldust hinnanguliselt viiendik. Põhiraskus eakate hoolekandes on omavalitsustel, kes on kulutanud sellele viimastel aastatel ca 40 miljonit eurot aastas. Enamik sellest on läinud eakate hooldamisele hoolekandeasutustes.
Omavalitsuste kaupa on eakate osakaalus märkimisväärsed erinevused. Eakaid on mõnevõrra vähem maakonnakeskusi ümbritsevates valdades (keskmiselt 16%) ja ka keskustes endis (19%). Ilmse märgina viimase kümnendi rahvastiku ümberpaiknemise tendentsidest on eakate osakaal iseäranis väike Tallinna ja Tartu linnaga külgnevates valdades: keskeltläbi 11%. Maakonnakeskustest eemale jäävates omavalitsustes on eakaid keskmiselt 23%.
On oluline, et omavalitsus suudab pakkuda inimesele abi, mida inimene vajab. Sellise abi osutamine on omavalitsuse ülesanne. Samavõrd tähtis on, et oluliste teenuste kättesaadavus ja kvaliteet on üle riigi ühtlaselt tagatud, sõltumata inimese elukohast või teenust osutavast asutusest.
Riigikontroll auditeeris eakatele (65+) suunatud hooldekoduteenuste korraldamist 15 omavalitsuses ja 10 omavalitsuse hooldekodus. Lisaks küsitleti 193 omavalitsust ja 74 omavalitsuse hooldekodu. Omavalitsuste hooldekodusid on kokku 102. Valdavas osas omavalitsuse hooldekodudes on kohamaksumus vahemikus 400–600 eurot.

Toomas Mattson
Riigikontrolli kommunikatsiooniteenistuse juhataja
+372 640 0777
+372 513 4900
toomas.mattson@riigikontroll.ee
press@riigikontroll.ee
www.riigikontroll.ee
www.facebook.com/riigikontroll
www.twitter.com/riigikontroll

  • Postitatud: 12.05.2014 16:04
  • Viimane muudatus: 16.08.2015 0:02
  • Viimane ülevaatus: 16.08.2015 0:02

Lisamaterjalid

Dokumendid

Veel uudiseid