Riigikontrolör Alar Karis: Eesti majanduse kroonilised hädad on peitunud makromajanduslike näitajate positiivsuse varju

Toomas Mattson | 23.11.2015 | 13:00

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print

TALLINN, 23. november 2015 – Riigikontrolör Alar Karis andis täna keskpäeval Riigikogu esimehele Eiki Nestorile üle Riigikontrolli aastaraporti, mis keskendub tänavu tööturule, kus luuakse tegelikke väärtusi ja mida otseselt mõjutab tööd tegevate inimeste arv.

Riigikontrolör nendib ülevaates, et 2014. aasta andmetel jõudis Eesti reaalne SKP näitaja juba päris lähedale buumiaastate tipule. „Kahanevas tempos, aga siiski jätkab majandus 2015. aastal kasvu. Inimeste reaalne sissetulek on suurenenud, selles on oma oluline osa hindade pea olematul kasvul. Samuti on suurem osa neist, kes on tahtnud ja jaksanud, ka endale töökoha leidnud. Miks ei võiks selle olukorraga rahul olla ja pingutamise lõpetada?“ küsib Alar Karis.

Riigikontrolör on ülevaates andnud ka vastuse: rahul ei saa olla eelkõige seepärast, et Eesti majanduse kroonilised hädad on taandunud makromajanduslike näitajate positiivsuse varju, kuid mitte kadunud. „Probleemide sõlme on pigem koomale tõmmatud, mitte lahti harutatud. Üks sõlmküsimustest on seotud tööturu toimimise ja tootlikkusega rahvastiku kahanemise tingimustes. Eesti tööturu probleemid on keerukad ja üht imelahendust ei ole,“ märkis Karis.

Ülevaates on kirjas: „Riigikontroll näeb järjest sagemini olukordi, kus riigiasutuste üksikud tegevused või projektid on oodatud tulemused rohkem või vähem saavutanud, kuid üldine probleem pole lahenenud. See on tuntud ka kui silotornide probleem, mis tõsiselt pärsib valitsemise tõhusust. Valitsus on lubanud just selles vallas teha suuri muudatusi, lõhkuda müüre eri ametkondade vahelt ja muuta seeläbi valitsemist efektiivsemaks. Praeguseks ei ole tegudega kuigi kaugele jõutud.“

Riigikontrolör on ülevaate eessõnas kirjutanud, et kas keerukusest või ajanappusest tingitult jätab infoga ümberkäimine näiteks valitsuse otsuste tegemisel veel paljuski soovida. See ei puuduta üksnes seda, mida ja kuidas lastakse oma tegevusest välja paista avalikkusele, vaid ka seda, kuidas ise infot töödeldakse ning kasutatakse otsuste tegemisel. Kiirustamine, pealiskaudsus ja vahel ka lohakus hakkab Riigikontrollile liigagi tihti silma. Olgu selleks aruanded, mida valitsusele esitatakse, või kaalutlused ja kalkulatsioonid uute algatuste tarvis.

Lisaks tööturu põhiteemale on Riigikontroll ülevaates tavapäraselt esitanud oma tähelepanekud riigi raamatupidamise, aruandluse ning rahanduse kohta.

 

Toomas Mattson
Riigikontrolli kommunikatsiooniteenistuse juhataja
+372 640 0777
+372 513 4900
[email protected]
[email protected]
www.riigikontroll.ee
www.facebook.com/riigikontroll
www.twitter.com/riigikontroll

 

Allalaadimiseks: Riigikontrolli aastaraporti täistekst (pdf), Riigikontrolli aastaraporti täistekst (Word)

Riigikontrolli 2013-2014. aasta raporti peatükid vabaks allalaadimiseks ja avaldamiseks:

Riigikontrolör Alar Karise saatesõna:

Riigikontrolör Alar Karis: Eesti majanduse kroonilised hädad on peitunud makromajanduslike näitajate positiivsuse varju (Word, docx-versioon)

Riigivara kasutamine: planeerimisest aruandluseni  (Word, docx-versioon)

Selle peatüki juurde kuuluvad tabelid ja joonised:

Tabel 1. Katkestamatud rendikohustused 31.12.2014. aasta seisuga (konsolideerimata andmed)

Riigi rahanduse käekäik 2014. aastal ja lähituleviku väljavaated (Word, docx-versioon)

Selle peatüki juurde kuuluvad tabelid ja joonised:

Tabel 2. SKP reaalkasv Eestis ja osas ELi liikmesriikides 2009–2014 (%)
Tabel 3. Valitsussektori nominaalne eelarvepositsioon Eestis ja osas ELi liikmesriikides perioodil 2009–2014 (% SKPst)
Tabel 4. Valitsussektori eelarvepositsiooni prognoos aastateks 2015–2019 (miljonites eurodes)
Tabel 5. 2014. aasta riigieelarvesse prognoositud tulud ja tegelikud laekumised (miljonites eurodes)
Tabel 6. Riigieelarve kulud tegevusalade kaupa 2015. aasta riigieelarve seaduse ja 2016. aasta riigieelarve seaduse eelnõu kohaselt (% SKPst)
Tabel 7. Valitsussektori võlakoormus Eestis ja osas ELi liikmesriikides perioodil 2009–2014 (% SKPst)
Tabel 8. Valitsussektori võlakoormus 2014 ja selle prognoos 2015–2019 (miljonites eurodes)
Tabel 9. Valitsussektori likviidsed finantsvarad 2014 ja nende prognoos 2015–2019 (miljonites eurodes)

Joonis 1. Riigieelarve tulud perioodil 2009–2019 (miljardites eurodes)*
Joonis 2. Riigieelarve kulud perioodil 2009–2019 (miljardites eurodes)
Joonis 3. Riigieelarve kulude jagunemine fikseeritud ja vabalt kasutatavateks kuludeks (% riigieelarvest)
Joonis 4. Valitsussektori investeeringud perioodil 2014–2019 (miljonites eurodes)*

Vähene tootlikkus ja tööturu struktuursed probleemid on Eesti olulisemad arenguriskid (Word, docx-versioon)

Selle peatüki juurde kuuluvad tabelid ja joonised:

Tabel 10. Vakantsete töökohtade ja töötute (vanuses 15–74 aastat) arvud 2014. aastal

Joonis 5. Eesti konvergents ehk oluliste majandusnäitajate ühtlustumine Euroopa Liiduga (EL 28 = 100%)
Joonis 6. Hõivatute arv perioodil 2000–2014 ning prognoos 2015–2040*
Joonis 7. Eesti tootlikkuse* ja hõivatute muutused (%) perioodil 2001–2014 (2015–2019 on prognoos)
Joonis 8. Vabade töökohtade ja töötuse määrad maakonniti, 2012.–2014. aasta keskmine*
Joonis 9. Lisandväärtus töötaja kohta tuhandetes eurodes ja selle suhe Eesti keskmisesse 2013. aastal
Joonis 10. Keskmine sobimatu kvalifikatsiooniga juhtumite arv (2001–2011) ELi 27 liikmesriigis (% hõivatutest vanuses 25–64)*
Joonis 11. Kõrgharidusega teenindus-, oskus- ja lihttöötajad (ülekvalifitseeritud) maakonniti (% maakonnas töötavatest inimestest
Joonis 12. Ettevõtjate hinnangud* tööjõuga seotud väidetele oma riigis

Valitsuse tegevus tööturu struktuursete probleemide lahendamisel (Word, docx-versioon)

Selle peatüki juurde kuuluvad tabelid ja joonised:

Tabel 11. Peamised käesolevas ülevaates käsitletud tööturu struktuursete probleemide lahendamisele suunatud poliitikavaldkonnad
Tabel 12. Eesti Arengufondi nutika spetsialiseerumise valdkonnad vs. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valik
Tabel 13. 15–74aastased haridustaseme* ja hõive järgi, 2010–2014
Tabel 14. Võimalikud sotsiaalsed rühmad (15–74aastased), keda aktiivsete tööturumeetmete kaudu tööle tuua (2014. aasta seisuga)

Joonis 13. Õpingute katkestamise määr (%) kutsehariduses ja kõrghariduses õppeaastate ning vanuserühmade kaupa
Joonis 14. Euroopa Liidu (28 liikmesriigi) keskmine 2012. aastal ja Eesti üliõpilaste jaotus õppevaldkondade kaupa 2012.–2015. aastal
Joonis 15. Täiskasvanute osalemine (%) elukestvas õppes eri rühmade kaupa, 2010–2014
Joonis 16. Registreeritud töötute kvalifikatsioonile vastavate töökohtade ja töötute võrdlus aastal 2014
Joonis 17. Registreeritud töötuse määr (%) maakonniti aastatel 2007, 2009 ja 2014*
Joonis 18. Eesti Töötukassast teenuseid saanud inimeste osakaal kõikidest töötutest ja pärast osutatud teenust tööleläinute osakaal (%) kõikidest töötutest maakondade kaupa (01.10.2013 töötukassas arvel olnud töötud)

Riigikontrolli soovitused tööturuprobleemide lahendamiseks ja tööjõu tootlikkuse kasvu toetamiseks (Word, docx-versioon)

  • Postitatud: 23.11.2015 13:00
  • Viimane muudatus: 24.11.2015 09:39
  • Viimane ülevaatus: 24.11.2015 09:39

Riigikontrolör Alar Karise üle antud aastaraport annab ülevaate riigi arengu ning rahanduse ja majanduse probleemidest.

Riigikontroll

Lisamaterjalid

Dokumendid

Veel uudiseid