Riigikontroll: reformimata maa tulevik vajab selgeks rääkimist

Toomas Mattson | 18.06.2008 | 0:00

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print

TALLINN, 18. juuni 2008 - Riigikontrolli hinnangul vajab riigi edasine tegevus reformimata maadega laiapõhjalist arutelu, sest riigil puudub selge visioon vabade maade tuleviku kohta. Kuna maareformi eesmärgid maa tagastamisel ja erastamisel on suures osas täidetud, sõltub maareformi lõpetamine riigi suutlikkusest moodustada riigi maareserv, selgitada kohalike omavalitsuste maavajadus ja suunata riigile mittevajalik reformimata maa tsiviilkäibesse.

Riigikontrolli audit näitas, et otsustamata on, milline maa on vajalik riigile endale, milline maa antakse kohalikele omavalitsustele või võõrandatakse enampakkumise korras.

Maareformi lõpetamise üheks takistuseks on erimeelsused maa munitsipaliseerimise küsimuses. Kui ühelt poolt soovivad kohalikud omavalitsused omandada riigilt peamiselt äri-, tootmis- ja elamumaad, siis puudub neil motivatsioon munitsipaliseerida kohaliku omavalitsuse hoonete ja teede alust maad. Kohalike omavalitsuste ülesannete täitmiseks ja arenguks vajaliku maa munitsipaliseerimist raskendab see, et taotlemise ettevalmistus on kulukas ning puuduvad omavalitsuste arengukavad ja üldplaneeringud.

Valitsus on kavandanud reformimata maa katastrisse kanda ja riigile mittevajaliku maa võõrandada 2011. aastaks, plaanides selleks kulutada riigi eelarvestrateegia 2008-2011 kohaselt 682 miljonit krooni. Riigikontroll leiab, et senist maade vormistamise ja müügi praktikat arvestades kujuneb protsess kavandatust pikemaajalisemaks ja kulukamaks.

Samuti juhib audit tähelepanu sellele, et riik on jätnud unarusse reformimata maade ja neil asuvate metsade hooldamise, mistõttu need on kujunenud prügiladustajate lemmikpaikadeks.

Keskkonnaminister nõustus enamiku Riigikontrolli soovitustega. Minister ei pidanud vajalikuks rakendada soovitusi, mis Riigikontrolli hinnangul aitavad muuta maareservi moodustamist läbipaistvamaks ning tekitada laiapõhjalisemat arutelu reformimata maade tuleviku küsimuses.

Taustaks:

2008. aasta alguses kuulus riigile 45,5% (sh reformimata maa 17%), kohalikele omavalitsustele 0,5% ja eraomanikele 54% Eesti territooriumist.

Maareform algas 1991. aastal eesmärgiga kujundada riiklikul maaomandil rajanevad suhted peamiselt maa eraomandil põhinevateks suheteks. Maareform on kestnud 17 aastat ja 2008. aasta alguseks on reformimata 17% Eesti pindalast. Maareformi lõpetamise seisukohalt on sellest määravad toimingud 7% ehk 300 000–370 000 hektari maaga.

Vabariigi Valitsus on 2007.–2011. aasta tegevusprogrammis seadnud eesmärgiks võõrandada seni reformimata ja riigile mittevajalik maa ühtsetel ja läbipaistvatel alustel hiljemalt 2011. aastaks.

Toomas Mattson
Riigikontrolli kommunikatsiooniteenistus
Tel: 6400 777
GSM: 51 34900
E-post: toomas.mattson@riigikontroll.ee

  • Postitatud: 18.06.2008 0:00
  • Viimane muudatus: 15.09.2015 9:55
  • Viimane ülevaatus: 15.09.2015 9:55

Veel uudiseid