Riigikontroll: maaparandustoetusi tuleks jagada ennekõike sinna, kus oodatav tootlikkuse kasv suurim ja keskkonnakahju väikseim

Priit Simson | 20.05.2020 | 09:12

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print

TALLINN, 20. mai 2020 – Riigikontrolli analüüs näitas, et paljude Eesti maaparandus­süsteemide kasutusea lõpp on lähedal, kuid praeguse maaparandustoetuste taseme ja süsteemide korrastamistempo juures kulub kõikide süsteemide kordategemiseks enam kui sada aastat. Arvestades, et Eesti põllumajandusmaadest üle poole on varustatud maaparandussüsteemidega, tähendab see, et lähitulevikus tuleb otsustada, kas suurendada rahastamist või langetada valik, milliseid maaparandussüsteeme korrastada ja milliseid mitte. Riigikontroll on seisukohal, et senine ühetaoline toetuse jagamise mehhanism vajab muutmist: maaparandustoetusi tuleks jagada ennekõike sinna, kus oodatav tootlikkuse kasv suurem ja keskkonnakahju väikseim.

Riigikontroll järeldab oma auditis „Maaparandussüsteemide korrastamise jätkusuutlikkus“, et ilmselt ei ole kõigi maaparandussüsteemide täielik rekonstrueerimine või uuendamine mõeldav, sest selleks kuluks ebarealistlikult palju raha. Pealegi on Nõukogude ajal kuivendatud ka väheväärtuslikke maid, millest osa praegu ilmselt ei kuivendataks. 

Maaparandussüsteemi keskmine eluiga on 30–50 aastat, 83% olemasolevatest maaparandus­süsteemidest on üle 30 aasta vanad. Kui vaadelda maaparandussüsteemidest olulisemat osa, riigi hallatavaid suuri ühiseesvoole, siis nende uuendustööd saaks praeguse tempo juures tehtud 70 aastaga. Riigi hallatavate eesvoolude hooldustööde, veel enam aga uuendustööde rahastamine on viimastel aastatel vähenenud. Suuremate eesvoolude korrastamise kohustuse on riik võtnud enda peale ning neid töid korraldab Põllumajandusamet. Siiani pole suudetud püsida eesmärgiks seatud korrastustööde graafikus.

Riigikontroll juhib tähelepanu, et maaparandusühistute loomiseks on vaja motivatsiooni­süsteemi. Ühistuid on loodud praegu vaid keskmiselt 20% põllumajandusmaa maaparandussüsteemide haldamiseks ning nende arv langeb – küsitletud ühistutest vaid pooled kavatsevad ühistuna jätkata. See toob kaasa riski, et maaparandussüsteemid jäävad hooldamata.

Riigikontrolli hinnangul peaks Põllumajandusamet maaparanduse hoiutööde üle tegema plaanipärasemat järelevalvet. Maaparandussüsteemide hooldamata jätmist tuleks arvestada ka toetuste määramisel. Maaparandusseadus kohustab maaparandussüsteemi hooldama maa omanikku. Eesti Maaülikooli aastatel 2014–2018 tehtud uuring aga näitab, et osaliselt ka hooldamata jätmise tõttu on kaevud-dreenisuudmed ummistunud ja truubid halvas seisus ja see halvendab põllumaa kvaliteeti.

Eelkõige peaks Põllumajandusamet pöörama tähelepanu neile maaomanikele ja maaparandus­ühistutele, kelle süsteemid on olnud pikka aega hooldamata. Praegu pole nende suhtes oldud piisavalt nõudlik, mida ilmestab ka järelevalve käigus tehtud ettekirjutuste väike arv. „Maaparanduses tegemata jäänud töö maksab riik kinni kaudselt, näiteks ikaldustoetustega,“ kommenteeris teemat riigikontrolör Janar Holm. „Tundub ebaratsionaalne, et riigi ikaldustoetust makstakse võrdselt nii neile, kes maaparandussüsteeme korras hoiavad, kui ka neile, kes seda ei tee.“

Riigikontrolli hinnangul vajavad maaparandussüsteemide toetused senisest paremat eesmärgistamist – eelistama peaks neid muldasid, kus kuivendussüsteemi korrastamine toob kaasa suurema viljelusväärtuse. Maaparandust turvasmuldadel ei peaks toetama teistega võrdsetel alustel, sest kuivendamisel turbakiht laguneb ja tekivad kasvuhoonegaaside heiteid.

Maaparandussüsteemide korrastamine ja kasutus kaitsealade piirkonnas võib ohustada kaitsealuseid liike ja nende elupaiku. Seetõttu on oluline hinnata sisuliselt maaparandustööde mõju kaitseväärtustele ning teha kõik võimalik, et vältida või leevendada keskkonnakahju – eelkõige planeerida tööd ajal ja viisil, mis loodusväärtusi vähem kahjustavad. Riigikontrolli audit näitas, et Põllumajandusameti ja Keskkonnaameti koostöö seesuguste riskide maandamisel pole alati olnud piisavalt tulemuslik, mistõttu võib maaparandussüsteemi korrastamisest tulenev setete liikumine kaasa tuua kaitsealuses jões mõne ohustatud liigi elupaiga või koelmuala hävimise. „Teatud juhtudel võib keskkonnakaitsest lähtudes osutuda vajalikuks maaparandussüsteemi taastamisest loobuda,“ ütles riigikontrolör Janar Holm. „Tähtis on uuendustööde kahjulikku keskkonnamõju leevendada eeskätt nendel jõgedel, mis on registreeritud lõheliste elupaikadena ja millesse suubuvad maaparandus­süsteemide eesvoolud, mis on riigi vastutada.“

Riigikontrolli hinnangul tuleb maaparandussüsteemide korrastamisel oluliselt enam pöörata tähelepanu veekogude reostuskoormust vähendavate keskkonnarajatiste planeerimisele ja projekteerimisele. Põldude harimise käigus leostuvad lämmastiku- ja fosforijäägid on üheks oluliseks põhjuseks, miks Eesti sise- ja rannikuveekogudes toimub eutrofeerumine. Lämmastik ja fosfor jõuavad veekogudesse ning ka põhjavette maaparandussüsteemide kaudu.

Riigikontroll juhib tähelepanu, et kuna senistes veemajanduskavades ja maaparandushoiukavades on info hajureostuse kohta puudulik, siis pole täpsemalt selge, kuhu peaks keskkonna kaitseks rajatisi planeerima. Nii Maaeluministeerium kui ka Keskkonnaministeerium vajavad senisest detailsemaid andmeid põllumajandusest pärineva reostuskoormuse ja keskkonnarajatiste toimimise tõhususe kohta.

Riigikontrollile valmistab muret, et maaparandusvesi juhitakse mõnes kohas otse põhjavette. Juba 2017. aastal tehtud auditi käigus juhtis Riigikontroll tähelepanu, et Eestis on 20 kohta, kus kuivendusvesi juhitakse karsti, mille kaudu jõuab otse põhjavette ka põllumajandusreostus. Kuid vaid kahes kohas on olemas keskkonnaseire kaev, mis võimaldab mõõta sellega kaasnevat saastust põhjavees. Samal ajal näitavad uuringud, et nitraaditundlikul alal on põhjavees ülemäärane lämmastikureostus ja taimekaitsevahendite jäägid.

Auditist selgus, et toetatud projektide abil on rajatud settebasseine, mis on vajalikud setetega seotud reostuse vähendamiseks, kuid need ei ole tõhusad põllult leostuva lämmastikureostuse vähendamisel. Teisi keskkonnarajatisi on aga vähe. Põllumajandusest tuleneva veereostuse tõkestamiseks saab maaparandussüsteemide puhul kasutada settebasseine, puhastuslodusid ja tehismärgalasid. Samuti aitab seadedrenaaž hoida toitaineid koos veega põllul pikemalt kinni, vähendades veekogude lämmastikukoormust kuni 50 protsenti. Põllumajandusametilt saadud info kohaselt on Eestis suuremaid märgalapuhasteid kasutusel üheksa, kuid vaid kolm neist vastavad projekteerimistingimustes kirjeldatud nõuetele. Võrdluseks: Soomes on teadaolevalt rajatud sadu märgalapuhasteid. Ka Eestis tuleks eriti nendes kohtades, kus põllult leostub tõenäoliselt palju toitainete jääke, analüüsida maaparandussüsteemide kordategemisel peale settebasseinide ka teistsuguste keskkonnarajatiste loomise vajadust, et minimeerida põllumajandusest lähtuvat reostust veekeskkonnale.

Taustaks

Enam kui pool Eesti põllumaast on kunagi kuivendatud ning maaparandussüsteemide jätkuv toimimine tagab, et maa viljelusväärtus säilib. Maaparandussüsteeme on 1,3 miljonil ha maal, sellest 0,6 miljonit ha on põllumajandusmaa ja 0,7 miljonit ha metsamaa. Enamik maaparandussüsteeme on rajatud aastatel 1960–1980 ning nende arvestuslik kasutusiga (30–50 aastat) on ammendumas. Maaparandussüsteemi parendamise ja hoiutööde toetust antakse Eesti maaelu arengukava 2014–2020 alusel. Toetatakse süsteemide ehitamist, rekonstrueerimist ja uuendamist. Aastatel 2014–2020 toetab PRIA maaelu arengukava meetme 4.3.2 alusel põllu- ja metsamaa parandussüsteemide korrastamist 42 miljoni euroga. Aastatel 2007–2019 on kokku korrastatud maaparandussüsteeme 83 000 ha ulatuses. Põllumajandusamet taotleb riigieesvoolude korrastamiseks raha riigieelarvest ja PRIA-lt (maaelu arengukava meede 4.3.1). Aastatel 2014–2020 toetatakse riigieesvoolude uuendamist ligikaudu 7 miljoni euroga.

Riigimetsas korraldab metsakuivendussüsteemide uuendamist ja rekonstrueerimist Riigimetsa Majandamise Keskus, kes on korrastanud metsakuivendussüsteeme keskmiselt 20 000 ha aastas ja investeerinud kuivendussüsteemide ja nendega seotud metsateede rekonstrueerimisse ca 19 miljonit eurot aastas (sh kuivenduskraavidega külgnevad metsateed). Riigimetsa Majandamise Keskus riigimetsa kuivendamiseks toetust ei saa. Erametsaomanike metsamaaparandusprojekte toetab SA Erametsakeskus, 2020. aasta eelarve selleks on 250 000 eurot.

 

Priit Simson 
Riigikontrolli kommunikatsioonijuht
Telefon +372 640 0777
+372 5615 0280
[email protected] 
[email protected]
www.riigikontroll.ee

  • Postitatud: 20.05.2020 09:12
  • Viimane muudatus: 20.05.2020 21:56
  • Viimane ülevaatus: 20.05.2020 21:56

Põllumajandusmaa uuendatud/rekonstrueeritud parandussüsteemide pindala aastatel 2008–2019

Riigikontroll Põllumajandusameti andmetel

Lisamaterjalid

Dokumendid

Veel uudiseid