Riigikontroll: riigiasutused peavad suutma öelda, kui palju investeeringuprojekt maksma läks

Priit Simson | 12.02.2020 | 10:00

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print

TALLINN, 12. veebruar 2020 – Riigikontroll leidis aruandes, et investeeringute juhtimisel puudub kogu riiki hõlmav vaade, mis oleks pikem kui neli aastat. Terviklikku ülevaadet ellu viidud ja pooleliolevatest investeeringutest Rahandusministeeriumil ja mitmetel teistel ministeeriumidel pole ning puudub ka teadmine oma haldusala investeeringute maksumusest. Hindamata jäetakse lõppenud projektide sotsiaalmajanduslikud mõjud ehk see, milles seisneb kallite investeeringuprojektide sisuline kasu.

Ministeeriumidel üldjuhul pole ka detailset infot nende haldusala äriühingute, sihtasutuste ja avalik-õiguslike ülikoolide investeeringutest. „Tuvastasime mitmel puhul, et vastuse saamine lihtsale küsimusele, kui palju ühe ministeeriumi või asutuse viis kallimat investeeringuprojekti maksma läksid, osutus kõike muud kui lihtsaks,“ kommenteeris riigikontrolör Janar Holm. „Ühel juhul, kui soovisime teada, millised olid ministeeriumi haldusala viimaste aastate investeeringud ja kui palju need maksid, juhatati meid hoopis Rahandusministeeriumi, kes omakorda juhatas meid Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi (RKAS). Hiljem aga ütles Rahandusministeerium, et RKASi andmed polevat õiged.“ Erineda võisid ka ministeeriumi ja selle allasutuse arvandmed. Teisel juhul esitasid Justiitsministeerium ja RKAS vasturääkivat infot selles kohta, kas Tallinna Vangla on valmis või mitte. Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) on soovitanud Eestil luua investeeringutest ülevaate saamiseks andmebaasi.

Hea ja täpne ülevaade on Euroopa Liidu raha eest ellu viidavatest projektidest, sest nende projektide andmed kogutakse struktuuritoetuste infosüsteemi. Eesti oma rahaga tehtud investeeringutest samaväärne info puudub. „Eestist pärit raha liikumist tuleb jälgida niisama põhjalikult kui Euroopa Liidu eraldatud summade kasutamist,“ ütles riigikontrolör Holm.

Protsessid, kuidas võimalikke investeeringuprojekte ministeeriumides välja valitakse, on olnud nende enda otsustada ning investeeringute pingeritta seadmise ja väljavalimise praktika on erinev. Rahandusministeerium korraldab ja koordineerib riigieelarve koostamise protsessi, mille käigus ministeeriumid esitavad lisataotlused kõikvõimalike kulude katmiseks, sh investeeringute tegemiseks. Nende taotluste vastavust nõuetele ja põhjendatust hindab Rahandusministeerium, kuid ministeeriumide võimalikke investeeringuprojekte ei võrrelda omavahel ega seata neid pingeritta. Selleks puuduvad valdkondadeülesed hindamiskriteeriumid.

Riigi suurematel äriühingutel, ülikoolidel ja haiglatel on üldjuhul investeeringute planeerimine ja elluviimine paremini korraldatud kui ministeeriumides. Erinevalt ministeeriumidest, kus projektide väljavalimise protsessis on ebamäärasust, olid suuremates riigi haiglates, ülikoolides ja äriühingutes valdavalt kehtestatud reeglid nii investeeringute valimiseks, otsustamiseks kui ka elluviimiseks, sh kehtestatud erikorrad kallimate investeeringuprojektide juhtimiseks ja määratud konkreetsed vastutajad. Riigi äriühingute, ülikoolide ja haiglate investeeringute otsustamisse ja juhtimisse ministeeriumid üldjuhul ei sekku, v.a juhul, kui investeeringuks saadakse raha riigilt (sh välisraha).

Riigikontroll juhib tähelepanu, et riigi eelarvestrateegia, sh investeeringud, kavandatakse nelja aasta perspektiivis, samas kui ainuüksi ühe tee-ehitusprojekti ettevalmistamine võtab sageli aega üle viie aasta, rääkimata ehitusest. „Selline lühike vaade ei vasta projektide valmimise loogikale ja segab nii planeerimist kui ka Rahandusministeeriumil ja valitsusel hilisemat investeeringu kasutamisest ülevaate saamist,“ ütles Janar Holm. Valitsemisalad teevad pikemaajalisi plaane oma arengukavades või muudes strateegilistes dokumentides, kuid kõiki valdkondi hõlmavat pikemaajalist plaani investeeringute rahastamiseks ja elluviimiseks ei ole.

Pikemat perioodi haarav valdkondadeülene investeeringute kava aitaks ministeeriumidel pikemaajaliselt projekte ette valmistada ja annaks suurema kindlustunde, et investeering leiab rahastust kuni projekti lõpule viimiseni. Investeeringute lühiajalisele planeerimisele Eestis on tähelepanu juhtinud ka Rahvusvaheline Valuutafond, kes on soovitanud koostada 15 aasta perspektiiviga kõiki valdkondi hõlmava investeeringute kava.

Kõikidest Riigikontrollile esitatud lõpetatud projektidest ca 40% kallinesid elluviimise käigus. Projektide kallinemise ja ajakava ületamise peamiseks põhjuseks on nende elluviijate endi sõnul projektide kesine ettevalmistus.See tähendab, et projekte kavandades ei määrata selgelt kindlaks tegelikke vajadusi ning eeldatav projekti elluviimise hind prognoositakse valesti, samuti hinnatakse ebatäpselt ehitushindade kasvu turul ning hankeprotsessi pikenemise võimalusi.

Keskset ülevaadet investeeringuprojektide kulgemisest ei ole ning info kallinemise kohta jõuab Rahandusministeeriumini ainult seeläbi, et ministeeriumid esitavad projektide kallinemise korral lisaraha saamiseks taotlused. Projektide kallinemise tagajärjel jääb osa ootel olevaid kavandatud tegevusi/projekte tegemata või need lükkuvad edasi, kuid juba alustatud projektid viiakse üldjuhul lõpuni. Hilinemisest ja eelarve ületamisest tulenevaid mõjusid asutused üldjuhul ei hinda, kuid tunnistasid, et see toob kaasa lisakulusid, ebamugavusi, teenuse kehvemat kvaliteeti jm.

Veel selgus ülevaatest, et hindamata jäetakse projektidest saadav laiem kasu ja sotsiaalmajanduslikud mõjud, mistõttu ei ole ka enamasti teavet, kas ja kuidas tehtud investeeringud ühiskonda laiemalt mõjutavad. Ministeeriumid hindavad tehtud investeeringute puhul mõju oma eelarvele ning ehituslikust aspektist vastavust kavandatule.

Ülevaate koostamise tulemusel leidis Riigikontroll, et riigis tuleks investeeringute otsustamist, ettevalmistamist ja juhtimist selgemaks ja tõhusamaks muuta. Selleks tõstatas Riigikontroll ülevaates kuus küsimust, millele tuleks ministeeriumidel leida vastused ja kokkulepped edasiseks. Näiteks küsis Riigikontroll, kuidas seada kõigi valdkondade olulised investeeringud pingeritta pikema kui nelja aasta perspektiiviga, kes vastutab investeeringute kavandamise ja juhtimise eest Rahandusministeeriumis ja teistes ministeeriumides, milline peaks olema rahastamist taotleva projekti ettevalmistuse tase, millises vormis ja mahus peaks Rahandusministeeriumil olema ülevaade avaliku sektori investeeringutest, nende tähtaegadest ja kogumaksumustest, ning millist mõju ja väärtust investeeringuprojektid Eesti riigile laiemalt annavad.

Taustaks:

Riigikontroll koostas ülevaate sellest, kuidas ministeeriumides, nende allasutustes, riigi äriühingutes, haiglates ning avalik-õiguslikes ülikoolides valitakse ja viiakse ellu suuri investeeringuid. Ülevaate koostamise käigus uuris Riigikontroll, kuidas valitakse välja ja otsustatakse järgmistel aastatel tehtavad investeeringud, kogus infot kallimate investeeringute kohta ning analüüsis muutusi nende ajakavas, eelarves ja sisus. Riigikontroll käsitles ülevaates eelnimetatud asutuste investeeringuid hoonetesse ja rajatistesse; ülevaate fookusest jäid välja näiteks IT-investeeringud ja asjade soetamised.

Riigikontroll koondas kokku info iga ministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusala suuremate äriühingute ning haiglate ja ülikoolide viie kallima investeeringu kohta, mis olid viimase viie aasta jooksul lõpetatud ja alustatud ning mille kohta nad Riigikontrollile andmed esitasid. Nende kogumaksumus oli ca 4,8 miljardit eurot.

Ministeeriumid, nende allasutused, riigi äriühingud, sihtasutused ja avalik-õiguslikud asutused teevad maksumaksja raha eest suuri investeeringuid. Riigieelarve 11 miljardist eurost investeeritakse igal aastal ligikaudu 1 miljard. Riigikontrolli korraldatud küsitlusest selgus, et viimase viie aasta jooksul on kallimad investeeringud, mille maksumus on üle 100 miljoni euro, tehtud energeetika ja tervishoiu valdkonnas. Käimasolevad kallimad investeeringud on Rail Balticu raudtee ja Eesti idapiiri väljaehitamine ning tuuleenergia arendamine. Erinevate asutuste viis kallimat investeeringut jäid vaadeldud perioodil vahemikku 75 000 eurot kuni 1,1 miljardit (käibemaksu arvestamata). Riigikontrollile esitatud 89-st viimase viie aasta jooksul lõpetatud projektist olid 58 ellu viinud äriühingud, ülikoolid ja haiglad ning 31 ministeeriumid.

Investeeringute tegemise praktikat Eestis hindas 2019. aasta alguses Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) delegatsioon, kes leidis, et üldjoontes on Eesti investeeringute tegemise praktika heal tasemel, kuid tõi välja ka arenguvajadusi. Näiteks soovitati Eestil oluliste investeerimisprojektide kavandamise ja väljavalimise protsesse täiendada, sh tekitada riigile oluliste investeeringute puhul kõiki valdkondi ja neljast aastast pikemat perioodi hõlmav nimekiri, hinnata investeeringute mõjusid ning kaasata projektide hindamisse ja väljavalimisse väliseksperte. 

 

Priit Simson
Riigikontrolli kommunikatsioonijuht
+372 640 0777
+372 5615 0280
[email protected]
[email protected]
http://www.riigikontroll.ee/

  • Postitatud: 12.02.2020 10:00
  • Viimane muudatus: 12.02.2020 11:56
  • Viimane ülevaatus: 12.02.2020 11:56

Madis Veltman / Ekspress Meedia/

Lisamaterjalid

Dokumendid

Veel uudiseid