TALLINN, 4. aprill 2018 – Riigikontroll leiab, et riigiasutuste tugiteenuste tsentraliseerimine olnud üldiselt tulemuslik, arvestuse kvaliteet on paranenud ja arvestus on muutunud efektiivsemaks. Seepärast oleks mõistlik sarnase mudeli rakendamine ehk arvestusteenuse koondamine kesksesse üksusesse ka kohalike omavalistuste puhul.

Nii oleks võimalik hoida tööaega rutiinsete arvestustoimingute tegemise pealt ja kasutada seda enam finantsjuhtimiseks, mis aitab avalikku raha paremini ja otstarbekamalt kasutada.

Valitsus otsustas viia kõigi ministeeriumide ja nende valitsemisala asutuste ning Riigikantselei finants-, personali- ja palgaarvestuse Riigi Tugiteenuste Keskusesse 2015. aastal. Samuti otsustati alustada riigihangete korraldamise koondamist tugiteenuste keskusesse, mille eesmärgiks seati nii riigihangete korraldamise kui ka soetatavate asjade ning teenuste parem kvaliteet ning rahaline kokkuhoid.

Riigikontrolli audit näitab, et riigiasutuste finants-, personali- ja palgaarvestuse kvaliteet on paranenud ühtsete arvestusstandardite juurutamise, ühtse majandustarkvara kasutusele võtmise ning arvestuse pidamise koondamise tulemusena nii ministeeriumide tugiteenuste üksustesse kui ka hiljem Riigi Tugiteenuste Keskusesse.

Olukorra paranemise on taganud ennekõike ühtsete infosüsteemide kasutuselevõtt. Samuti on efektiivsust suurendanud tsentraliseerimise käigus toimunud spetsialiseerumine, kus samaliigiliste töölõikude koondamine on võimaldanud tööd korraldada tõhusamalt ja seeläbi vähendada töötajate arvu.

Riigikontrolli hinnangul on Riigi Tugiteenuste Keskuses loodud toimiv sisekontrollisüsteem, mis võimaldab riigiasutustele osutada kvaliteetseid teenuseid.

Kuigi Riigi Tugiteenuste Keskus on riigihangete korraldamise teenust pakkunud vähest aega, saab seni tehtu põhjal öelda, et on arvestatud suurte riigihangete korraldamisel kaasnevate riskidega ja püütud neid maandada. Esimeste hangetega on saadud võrreldes varasematega ka soodsamad hinnad. Samas on aga vaja arendada ja ühtlustada hankespetsialistide oskusi, et olla kompetentsikeskus ja pakkuda asutustele hanketegevuses igakülgset abi.

Tugiteenuste tsentraliseerimise projekti elluviimine on läinud plaanitust veerandi võrra kallimaks. Peamiseks kallinemise põhjuseks on riigitöötaja iseteenindusportaali (RTIP) arenduse ja kasutuselevõtu kallinemine, kuna RTIPi loomisel ei analüüsitud piisavalt põhjalikult, millist funktsionaalsust portaalile soovitakse ja millised kulutused see kaasa toob. Samas on RTIP nüüd hästi tööle rakendunud ja aitab arvestusele kuluvat aega kokku hoida.

Projekti tegelikuks maksumuseks perioodil 2010–2016 kujunes 6,83 miljonit eurot, millest kulutati investeeringuteks 4,13 miljonit ja tegevuskuludeks 2,7 miljonit eurot.

Kuna auditi tulemuste põhjal leiab Riigikontroll, et riigiasutustes on arvestus muutunud kvaliteetsemaks ja efektiivsemaks, väärib analüüsimist kohalikes omavalitsustes sarnase mudeli rakendamine, s.t arvestusteenuse koondamine kesksesse üksusesse, et parandada arvestuse kvaliteeti ja muuta oma tööd efektiivsemaks. Kokku oleks võimalik hoida tööaega rutiinsete arvestustoimingute tegemise pealt ja kasutada seda enam finantsjuhtimiseks, mis aitab avalikku raha paremini ja otstarbekamalt kasutada.

Taustaks

Rahandusministeeriumi 2009. aastal tehtud analüüsist selgus, et raamatupidamisfunktsiooni täitis riigiasutustes hinnanguliselt kokku 587,3 inimest ja selleks kulus aastas arvestuslikult 12,7 miljonit eurot. Analüüsi järgi oli raamatupidamise tehnoloogiline tase, dokumentide töötlemisele ja aruannete koostamisele kuluv aeg asutuseti ebaühtlane, palju tehti käsitsi ja topelt tööd. Selgus ka, et riigiasutustes kasutati arvestuse pidamiseks ligi 15 erinevat infosüsteemi ja ligi 146 asutusel puudus personaliarvestuseks üldse infosüsteem ehk kogu arvestus toimus kas Excelis või paberil.

Vabariigi Valitsus otsustas 29.12.2009. a algatada tugiteenuste tsentraliseerimise projekti, et vabastada riigiasutused kohustusest tugiteenuseid osutada ja arendada ning neisse investeerida. Selle eesmärk oli muuta arvestus kvaliteetsemaks ja efektiivsemaks, parandada finants- ja personaliinfo kättesaadavust ning vähendada arvestusega seotud töötajate arvu ja nendega kaasnevaid tegevuskulusid.

Tugiteenuste tsentraliseerimine hõlmas kõigi riigiasutuste finants-, personali- ja palgaarvestust. Tsentraliseerimise tulemusest sõltub otseselt arvestuse kvaliteet. Kvaliteetne arvestus on avalikkusele riigieelarve raha kasutamise kohta tõese ja läbipaistva ülevaate andmise aluseks.

Toomas Mattson
Riigikontrolli kommunikatsioonijuht
+372640 0777
+372513 4900
[email protected]
[email protected]

• Postitatud: 04.04.2018 08:39
• Viimane muudatus: 04.04.2018 10:42
• Viimane ülevaatus: 04.04.2018 10:42