TALLINN, 7. jaanuar 2002 - Riigikontroll ei leidnud puuetega inimeste toetuste maksmise süsteemi auditeerides küll pettusi, kuid õigusaktide sõnastuse tõttu on ähmane, mille eest ja kellele toetusi määratakse.
Kokku maksti eelmisel aastal puuetega inimeste igakuulisi toetusi üle 360 miljoni krooni. Alanud aastal on selleks plaanitud 430 miljonit krooni. Et toetusi saavate inimeste ringi on kirjeldatud ebaselgelt, pole kindel, kas see raha jõuab tõeliste abivajajateni. Näiteks võib praegu juhtuda, et puuetega inimeste sotsiaaltoetusi makstakse neile, kes viibivad pikaajalisel haiglaravil, ning neile, kel pole elamisluba. Samuti ei ole vanusest ja tervisehäirest tingitud kõrvalabi vajaduse eristamise kriteeriume, mistõttu eelmisel aastal kasvas oluliselt vanaduspensionieas puudega isiku toetuse saajate arv.
Alates sellest aastast kehtivad rangemad puude määramise tingimused, ent seni oli kriteeriumide üldsõnalisuse tõttu võimalik paljud inimesed keskmise puudega isikute hulka arvata. Perearstidel osutus seetõttu lihtsamaks inimesele puue määrata kui patsiente kaotada ja kaebusi saada. Puude määramisega tegelevate vaegurluse ekspertiisi komisjonide ja ekspertarstide tegevust pole süsteemselt kontrollitud.
Riigikontroll tegi Sotsiaalministeeriumile ettepaneku tagada süsteemne kontroll vaegurluse ekspertiisi komisjonide ja ekspertarstide tegevuse üle ning karmistada puuetega inimeste toetuste määramise põhimõtteid. Sealjuures peaks säilima võimalus lähtuda iga inimese individuaalsetest vajadustest ja võimetest, sest kompenseermist vajavad lisakulud sõltuvad iga konkreetse inimese puude põhjusest, laadist ja raskusastmest, aga ka vanusest, majanduslikust olukorrast ja elukeskkonnast.
Sven Soiver
Riigikontrolli pressiesindaja
Tel: 640 0787
GSM: 53 414464
E-post: [email protected]
-
Postitatud:
07.01.2002 00:00
-
Viimane muudatus:
15.10.2015 11:55
-
Viimane ülevaatus:
15.10.2015 11:55