Noortelaagrite tegevus ja toetamine tuleks paremini korraldada

14.01.2004 | 00:00

Teksti suurus: [-A] [+A]

Keel: EST | RUS | ENG

Print

TALLINN, 14. jaanuar 2004 - Riigikontroll hindas Haridus- ja Teadusministeeriumi tegevust noortelelaagritele tegevuslubade andmisel ning laagrite rahalisel toetamisel. Auditi tulemusel tehti mitmeid ettepanekuid muuta lubade andmise korraldust. Samas juhib Riigikontroll tähelepanu, et paljudele laagritele pole mingeid sisulisi nõudeid ette nähtudki - muuhulgas on laagreid võimalik korraldada ilma nii ministeeriumi kui ka kohaliku omavalitsuse kooskõlastuseta.

Noortele korraldatakse nii noortelaagreid- kui ka nn. projektlaagreid. Esimeste korraldamiseks on vajalik ministeeriumi tegevusluba. Sellised noortelaagrid võtavad vastu ligikaudu 2/3 laagrites käivaist noortest, seda peamiselt suvel. Ülejäänud kolmandik noortest osaleb paljudes nn projektlaagrites, mis on üldjuhul lühiajalised ja huvialalised ning toimuvad aastaringselt. Projektlaagrite jaoks tegevusluba vaja ei ole, piisab kohaliku omavalitsuse informeerimisest ning neile sisulisi nõudeid ei esitata.

Noortelaagrite korraldamiseks tegevuslubade andmise toimingud on Riigikontrolli hinnangul õiguslikult piisavalt reguleeritud. Siiski on riigi seatud nõuded osaliselt formaalsed - neid pole võimalik järgida (nt nõue esitada andmed kõigi kasvatajate kohta, kes eelseisva kolme aasta jooksul laagris töötavad), või ei loo asjaolu, et laager loa taotlemise ajal nõuetele vastas, mingit kindlust, et ta neile ka edaspidi vastab.

Kui mõni isik või asutus, kes soovib korraldada noortelaagrit, kuid ei suuda järgida tegevusloaga kaasnevaid nõudeid, võib ta korraldada nn projektlaagri, millele sisulisi nõudeid kehtestatud ei ole. Sellised laagrid võivad taodelda ka riigi toetust. Projektlaagrite korraldaja peab laagri toimumise kooskõlastama valla- või linnavalitsustega. Omavalitsusel aga kooskõlastust andmata jätta ei ole võimalik, samuti pole võimalik karistada neid, kes sellise laagri ilma kooskõlastuseta korraldavad.

Probleeme põhjustab laagrite praegune toetussüsteem, mille kohaselt toetuse suurus sõltub hasartmängumaksust riigieelarvesse laekuvast summast ja Hasartmängumaksu Nõukogu otsustest. Selline toetuse korraldus ei taga ministeeriumile ja laagritele vajalikku selgust saadava toetuse suuruse ja toetuse saamise aja osas.

Riigikontroll tegi ettepaneku kaaluda vajadust muuta hasartmängumaksu seadust nii, et see sätestaks hasartmängumaksust riigieelarvesse laekunud summast noortelaagrite toetamiseks eraldatava osa suuruse ning HTM-ile pandaks kohustus ja antaks õigus teha otsused kõigi noortelaagrite pidajate esitatud toetusetaotluste suhtes kas seadusega või valitsuse kehtestatava korra kohaselt (nii, nagu see on praegu sätestatud regionaalprogrammide investeeringute rahastamise osas).

Riik toetab laagrite korraldamist rahaliselt, tehes laagrikorraldajale makseid vastavalt sellele, kui palju laagripäevi on noored laagris olnud. Ministeerium pole aga laagripidajailt nõudnud, et nad peaksid igapäevast täpset noorte laagris viibimise arvestust. Seetõttu pole võimalik kontrollida toetusteks antud raha kasutamise aruannete õigsust.

Haridus- ja teadusminister nõustus Riigikontrolli hinnangutega ja teatas auditis märgitud puuduste kõrvaldamiseks rakendatavatest abinõudest, sh kavandatud muudatustest noorsootöö seaduses ning toetusrahade taotlemist ja jaotamist reguleerivais õigusaktides.

Haridus- ja Teadusministeerium toetas 2003. aastal ligi 31 000-le noorele korraldatud puhke- või huvialalaagrit kokku ligikaudu 8 miljoni krooniga.

Sven Soiver
Riigikontrolli pressiesindaja
Tel: 640 0787
GSM: 53 414464
E-post: [email protected]

  • Postitatud: 14.01.2004 00:00
  • Viimane muudatus: 01.10.2015 13:40
  • Viimane ülevaatus: 01.10.2015 13:40

Veel uudiseid