TALLINN, 18. september 2002 - Riigikontroll avalikustas täna ülevaate riigi vara kasutamise ja säilimise kohta 2001. aastal. Ülevaade sisaldab hinnangut valitsuse aasta tähtsaimale aruandele - riigieelarve täitmise aruandele - ja kajastab ka Riigikontrolli viimase aasta olulisemaid audititulemusi.
Riigikontroll leiab oma arvamuses, et aruandes tuvastatud vigade ulatus ja olulisus ei takista Riigikogul aruannet esitatud kujul kinnitamast. Samas märgib Riigikontroll, et valitsusel on veel palju saavutada, et riigi tegevuse pikaajaline kavandamine oleks ratsionaalsem, aruandlus ammendav ja usaldusväärne ning rahavood paremini juhitud.

Riigikontroll esitab ülevaate oma põhiseadusliku kohustusena Riigikogule iga aasta 1. septembriks ning Riigikogu kuulab ära riigikontrolöri ettekande nii riigieelarve täitmise aruannet menetledes kui eraldi ülevaatena riigi vara kasutamise ja säilimise kohta möödunud eelarveaastal.

Hinnang riigieelarve täitmise aruandele

Kuigi Riigikontroll on seisukohal, et valitsuse aruande võib esitatud kujul kinnitada, ei saa numbrite õigsust mööndes öelda sama sisukuse kohta - aruandest ei ole veel kujunenud dokumenti, kus valitsus selgitab, kuidas ta antud eelarveraamistikus Riigikogu ülesandeid täitis ja kuidas muutus selle tulemusena riigi finantsseis. Puudub palju olulist infot, mis aitaks lugejal seda hinnata. Finantsauditi osakonna peakontrolör Kaie Karniol: "Raamatupidamise ümberkorraldamise töörühma soovitatud muudatused jõutakse sisse viia alles 2003. aasta aruande koostamisel. Järelikult ei ole 2002. aasta kohta koostatav aruanne tõenäoliselt parem kui seni."

Peale selle, et aruanne ei näita, mis on numbrite taga, on osa maksumaksja rahakotti puudutavat infot sootuks kajastamata - pole andmeid riigi osalusega äriettevõtete, riigi asutatud sihtasutuste ja avalik õiguslike isikute kohta, kuigi need kasutavad miljardeid kroone riigi vara.

Riigikontrolli tähelepanekud riigi vara kasutamise kohta

Mitme auditi tulemused näitavad, et planeerimine on ühtlustamata. Riigiasutuste lühiajalised plaanid ei ole jätkuvalt seostatud riigi strateegiliste plaanidega. Samuti on nõrk plaanide seos eelarvemenetlusega.

Valitsus hakkas 2001. aastal planeerimise nõrkusele vaatamata maksma tulemuspalka. Et polnud reegleid, kuidas ja millistes tulemustes kokku leppida, siis ei olnud mullu makstud tulemuspalkadel seost ei asutuste tulemuste paranemise ega ka riigi strateegiliste eesmärkide poole liikumisega. Riigikontroll peab oluliseks, et tulemusjuhtimist alustataks strateegilisest planeerimisest, ressursside ja soovitavate tulemuste määratlemisest.

Planeerimise nõrkus avaldab tugevat mõju ka riigi investeeringutele. Igal aastal on riiklike investeeringute programmi suures mahus muudetud - tegemist on nimekirjaga, mille realiseerimiseks puuduvad riigil isegi teoreetilised võimalused. Riigikontroll on seisukohal, et tuleks arvestada ainult reaalseid soove ning panna need tähtsuse järjekorda. See tekitaks riigiasutustes kindlustunde, et nende planeeritud investeeringuid ka tegelikult finantseeritakse ja nad ei pea otsima kallimaid ja kahtlasi kõrvalteid oma plaanide realiseerimiseks. Kõrvalteede otsimine on viinud ministrid ja asutused ulatuslikule garanteerimis-, laenu- ja liisingutegevusele. See on vastuolus põhiseadusega, mis ütleb, et riigile võib pikaajalisi kohustusi võtta vaid Riigikogu. Niisugune teguviis on ka majanduslikult ebaotstarbekas, sest asutuste laenuraha hind on kõrge.

Riigi vara kasutusse andes ei ole alati lähtutud põhimõttest vältida kahju ja suurendada tulu. Näiteks on riigi vara põhjendamatult madala hinnaga rendile antud; või on asutuste käsutuses vara, mida ei kasutata ei põhitegevuseks ega ka mitte tulu teenimiseks.

Jätkuvalt on probleemiks riigihanked. Kuigi riigihanget korraldades saaks riik kaupu ja teenuseid osta kõige soodsamalt, on riigihange sageli tegemata jäetud, ning vahel vägagi kummaliste põhjendustega. Näiteks on ostetud ligi 5 miljoni krooni eest mööblit, viidates riigisaladusele.

Valitsusel ei ole ülevaadet kõigi sihtotstarbeliste eraldiste kasutamise kohta. Ministeeriumidele on küll pandud kohustus sihtotstarbeliste eraldiste saajatega leping sõlmida ning selles aruandlust nõuda, ent nad pole seda alati täitnud.

Riigi infotehnoloogilise jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleks uuesti üle vaadata põhimõtted, mille alusel riigi infosüsteeme arendatakse. Praegu on infosüsteemid eri ametkondade vahel killustunud, ühtne juhtimine puudub.

Et valitsuse riigieelarve täitmise aruande kvaliteet sõltub paljuski ministeeriumide ja nende haldusalade asutuste aruannete kvaliteedist, on oluline siseaudiitorite töö. Riigikontroll peab paraku nentima, et siseaudiitorid aruannete õigsust veel ei taga, sest tegelevad üksikute probleemidega, mitte asutuse või haldusala finantsaruannete süsteemse analüüsiga.

Endiselt tuleb teha etteheiteid ministrite suutlikkusele toetusi administreerida. Reeglid, mille järgi toetusesaajaid valitakse ning mida tohib toetuserahaga teha ja mida mitte, on sageli ebaselged. Palju probleeme on toetuse maksmise aluseks oleva info kontrollimisel. Sarnane olukord valitseb ka tegevuslubade valdkonnas.

Sven Soiver
Riigikontrolli pressiesindaja
Tel: 640 0787
GSM: 53 414464
E-post: [email protected]

• Postitatud: 18.09.2002 00:00
• Viimane muudatus: 15.10.2015 09:56
• Viimane ülevaatus: 15.10.2015 09:56