TALLINN, 9. detsember 2002 - Riigikontroll tegi tulemusauditi, mille eesmärgiks oli hinnata Haridusministeeriumi arvestust nende laste üle, kes koolis ei käi, ning mida on tehtud selleks, et koolikohustust täidetaks. Selgus, et kuigi ministeerium on viimastel aastatel koolikohustuse täitmise parandamisele suurt tähelepanu pööranud, pole teada, kui palju lapsi ei omanda põhiharidust, ega ka seda, kuidas teha kõik võimalik koolikohustuse täitmise parandamiseks.

Riigikontroll analüüsis koolikohustuse täitmise tagamist seetõttu, et teema mõju ulatub kaugele üle selle otseste piiride. Ainult hästi korraldatud põhiharidus loob eelduse ka muu hariduse edukale toimimisele - teadmata, kui paljude koolis käivate lastega peab riik arvestama, pole võimalik kavandada ka pikemaid hariduse arenguplaane. Samuti on teemal haridusvaldkonnast laiemgi ühiskondlik tähendus - kui pole infot, kui palju lapsi koolis ei käi (pakutakse 1000-35000!), mis põhjustel nad seda ei tee ja kuidas neid koolis käima panna, tähendab see tänavalaste arvu suurenemise ohtu ning laste kasvades üha suuremaid sotsiaalseid ja kriminaalseid probleeme, mis puudutavad kõiki inimesi.

On mitu põhjust, miks Haridusministeerium ei suuda kokku lugeda õpilasi, kes koolikohustust ei täida. Peamine on see, et õigusaktides ei ole selgelt sätestatud, keda üldse koolikohustuse mittetäitjaks pidada. Probleemiks on ka praegune õpilaste arvestus, mis ei too välja ei neid lapsi, kes polegi kooli jõudnud, ega ka neid, kes on küll koolide nimekirjades, kuid tegelikult koolis ei käi.

Lapsed, kes polegi kooli jõudnud, ei tule välja seetõttu, et omavalitsustel pole rahvastikuregistrisse kantud elukohaandmete ebatäpsuse või puudumise tõttu ülevaadet kõikidest oma territooriumil elavatest inimestest. Koolide nimekirjadesse jäävad n-ö surnud hinged seetõttu, et nimekirjast tohib kustutada uue kooli teatise saabudes. Kui aga teatist ei saabu ning koolil ei õnnestu ka koostöös omavalitsusega õpilase asukohta välja selgitada, jääbki ta endise kooli nimekirja, kuigi tema koolitee on katkenud. Eriti on ülevaate puudumine põhikooliealistest lastest ja nende liikumisest probleemiks suuremates linnades.

Koolikohustuse täitmise parandamiseks on ministeerium välja töötanud mitmeid meetmeid, näiteks loonud eeldused "Tootsi klasside" ja õpilaskodude rajamiseks, kuid need pole kättesaadavad mitte kõikidele lastele ja lastega tegelevatele institutsioonidele - koolidele ja alaealiste komisjonidele ("Tootsi klasse" pole kolmes maakonnas).

Probleeme on ka meetmete tulemuslikkuse hindamisega. Ministeerium pole sõnastanud, mida tahetakse ühe või teise mõjutusvahendiga saavutada, samuti on määratlemata, millist infot oleks tarvis nende tulemuslikkuse hindamiseks koguda. Sestap on väga raske öelda, mil määral on praegu kasutatavad meetmed ennast õigustanud ja kas nad on küllaldased koolikohustuse täitmisega seotud probleemide lahendamiseks.

Riigikontroll soovitas haridusministril defineerida koolikohustuse mittetäitmine ning parandada õpilaste arvestust; samuti hinnata mõjutusvahendite tulemuslikkust ja tagada nende kättesaadavus. Minister nõustus Riigikontrolli seisukohtadega.

Kontrolliaruande lisas on toodud kõigi maakondade alaealiste komisjonide ja 110 kooli hulgas läbi viidud küsitluse tulemused.


Sven Soiver
Riigikontrolli pressiesindaja
Tel: 640 0787
GSM: 53 414464
E-post: [email protected]

Haridusministeeriumi pressiteade
09.12.02

Haridusministeeriumi tegevus koolikohustuse täitmise parandamisel

Haridusministeerium jätkab tööd, et teha omalt poolt kõik võimalik koolikohustuse täitmise parandamiseks.

Haridusministeerium on Riigikontrolli koolikohustuse täitmise tagamise auditis esitatud ettepanekutega nõustunud ning pakkunud välja lahendused, millest suurem osa rakendub tuleval, 2003. aasta sügisel.

Kavas on täpsustada koolikohustuse täitmise mõiste nii, et kõik osapooled (ministeerium, maavalitsuste haridusametnikud, omavalitused, koolid) saaksid sellest ühtmoodi aru. Samuti täpsustatakse aruandlust koolikohustuse mittetäitmise põhjuste osas, et saada võimalikult täpselt teada, miks laps on koolist eemale jäänud. Järgmise õppeaasta alguseks sõnastatakse koolikohustuse täitmise parandamise meetmete oodatavad tulemused ning tulemuste kriteeriumid, et hinnata koolide tööd koolikohustuse täitmise tagamisel.

Haridusministeerium jätkab koolikohustuse mittetäitmise põhjuste analüüsimist. Riigikontrolli auditist selgub, et 60% juhtudel on koolikohustuse mittetäitmise põhjuseks sotsiaalsed probleemid. Leevendust peaksid tooma õpilaskodud ja tasuta koolilõuna. Terviseprobleemidega õpilaste toetamiseks on loodud võimalused kodu- ja haiglaõppeks. 11% juhtudest on probleemi tekkepõhjused pigem koolist tingitud ning Haridusministeerium saab siin kaasa aidata õpetajate taseme- ja täienduskoolitussüsteemi täiustamisel.

Tõsine probleem on täpse arvestuse sisseseadmine koolikohustust mittetäitvate laste üle. Osaliselt pakub lahendust praegu kujunemisjärgus õpilasregistri täielik käivitamine.

Haridusministeeriumi alus- ja põhihariduse talituse juhataja Tiina Kiviranna sõnul oleks koolikohustuse täitmisest ülevaate saamiseks vaja koostööd rahvastikuregistriga. "Kuna rahvastikuregistri ja õpilasregistri ristkasutus ei ole hetkel võimalik, ei ole võimalik saada selget ülevaadet koolikohustusealistest lastest. Näiteks viimase rahvaloenduse tulemuste järgi on kooliskäijaid lapsi rohkem kui selles vanuses lapsi üldse. Järelikult ei saa me vaadelda lõplikena andmeid, millega tuleb praegu opereerida koolikohustust mittetäitvate laste arvu määramisel."

Lisainfo:
Tiina Kivirand
Alus- ja põhihariduse talituse juhataja
051 19 285

• Postitatud: 09.12.2002 00:00
• Viimane muudatus: 15.10.2015 09:14
• Viimane ülevaatus: 15.10.2015 09:14