TALLINN, 14. november 2002 - Riigikontroll uuris, kuidas on korraldatud tehniliste abivahendite (proteesid, kuulmisaparaadid jne) kompenseerimine riigieelarvest, ning jõudis seisukohale, et ei summade maavalitsustele ning Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametile jaotamise alused ega ka raha muu administreerimine ei anna praegu kindlust, et abivajajaid teenindatakse ning riigi raha kasutatakse parimal moel.
Praegu arvestab Sotsiaalministeerium raha üle vabariigi jaotades üksnes paiga elanike ja puuetega inimeste koguarvu, teadmata, kui palju on abivajajaid puudeliigiti (nägemis-, kuulmis- ja liikumispuue). Samuti ei arvestata vanaduspensionäride arvu, kuigi nemad moodustavad 62% abivahendite vajajaist.
Tehniliste abivahendite müümist ja laenutamist kompenseeritakse riigieelarvest 50-90% ulatuses abivahendi müügi- või laenutushinnast. Et olemasoleva raha eest võimalikult palju abivajajaid aidata, ei kompenseerita kõiki abivahendeid automaatselt. Üle 20 000-krooniste vahendite puhul tuleb esitada taotlus maavanemale või Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti juhatajale, kes otsustavad kalli abivahendi saamise üle. Pole aga täpsustatud, kas mõeldakse abivahendi üld- või riigiosalusmaksumust. Samuti võisid ettevõtjad ühe inimese mitme omavahel seotud abivahendi kompenseerimist hajutada.
Tegevusriskide auditi osakonna peakontrolör Jüri Kõrge: "Mõndagi saab ära teha selleks, et abivahendi hind oleks võimalikult madal ja põhjendatud. Praegune regulatsioon ei kohusta tegema vähempakkumise konkursse, mis aitaksid riigil sama raha eest rohkem inimesi aidata, ehkki ühe ja sama vahendi hinna erinevus ulatub kümnetesse tuhandetesse kroonidesse. Raha aitaks kokku hoida ka suurem paindlikkus abivahendi väljavahetamisel: praegu on see sätestatud formaalse tähtaja möödudes, mitte siis, kui vana tõesti kulunud ja katki on."
Abivahendite müüjal pole keelatud inimesele abivahendit kätte anda, kui omaosalus veel tasumata. Seega on maandamata risk, et ettevõtja kinnitab kõrge hinna ning omaosaluse tasumine või tasumata jätmine ei mõjuta tema finantsseisu. Abivahendite hindade tõusu tekitavad hinnakomponendid, kusjuures sageli on kasutusõpetus abivahendi automaatne hinnalisand, olenemata sellest, kas õpetust vajatakse või mitte. See võib tähendada aga mitut tuhandet krooni tarbetut kulu.
Inimeste võrdset kohtlemist ohustab järjekordade erinev pidamine, samuti see, et praegu pole reguleeritud teeninduse korda ega sätestatud, mida ettevõtja peab kasutajale tagama.
Üks maksumaksja raha ohustav allikas seondub Riigikontrolli hiljutiste etteheidetega rahvastikuregistrile. Kuna ettevõtjad peavad andmebaasi kasutamist liiga kalliks, abivahendi laenutamist pikendatakse aga aastakaupa, siis pole tagatud, et riigiosaluse maksmine lõpetatakse laenutaja surma korral õigeaegselt.
Nii 2001. kui ka 2002. aastal eraldati riigieelarvest abivahendite kompenseerimiseks 25,2 mln krooni.
Audit on üks osa Riigikontrolli tegevusriske käsitlevate auditite programmist, millega uuritakse riigieelarvest eraldatavate toetuste, s.o niisuguste summade maksmist, mille eest riik ei saa vastu konkreetset kaupa või teenust.
Sven Soiver
Riigikontrolli pressiesindaja
Tel: 640 0787
GSM: 53 414464
E-post: [email protected]
-
Postitatud:
14.11.2002 00:00
-
Viimane muudatus:
15.10.2015 09:36
-
Viimane ülevaatus:
15.10.2015 09:36