TALLINN, 28. oktoober 2002 - Riigikontroll auditeeris, kuidas töötab üks riigi põhiregistreid - aasta algul käivitatud rahvastikuregister. Selgus, et kõigi isikuandmete allikana registrit ei usaldata. Selle põhjuseks on puudulikud ja valed andmed ning registri vähene side inimese endaga.
Kasutaja soovib kvaliteeti
Andmete kvaliteet sõltub liigist: peaaegu kõigil juhtudel on õiged nimed ja isikukoodid, vähe probleeme on ka sünni- ja surma- ning kodakondsusandmetega. Tõsist muret tekitavad aga andmed elukoha-, perekonnaseisu- ja sugulussidemete kohta - andmeväljad on täitmata või valed. Vaid 20% Riigikontrolli küsitletud kasutajaist leidis sugulussidemete andmed õiged olevat, enim tekitavad probleeme aga elukohaandmed, mis on registris küll 95% ulatuses esitatud, kuid üle poole kasutajate arvates valed.
Peale selle, et rahvastikuregistrist saadud aadressil ei ole inimesega võimalik kontakti saada, seavad valed elukohaandmed registris oma õigusliku kaalu tõttu ohtu inimese võimaluse osaleda valimistel, maksude õiglase jaotumise omavalitsusüksuste vahel ning elukohast sõltuvate avalike ülesannete täitmise.
Register nõuab paberit
Põhjused, miks andmed valed on, peituvad tihti liiga rangetes nõudmistes. Praeguse elukohaandmete kogumise süsteemi järgi peab tõestama õigust elamispinnal viibida, mis välistab näiteks üürikorteri ametliku elukohana registreerimise nende üüriliste puhul, kes ei saa korteri omanikelt luba.
Registri pidamisel sihikindlalt järgitud põhimõte, et iga kande aluseks peab olema dokument, võib mõnikord viia absurdse olukorrani, kus ei saa parandada ilmselgelt valesid andmeid (nt ammu surnud inimese surma daatumit ei saa märkida, sest surmatunnistus pole mingil põhjusel säilinud).
Muidugi ei sobi mitte kõigi andmete (isikukood, perekonnaseis jms) kogumiseks mitteformaalsed kanalid, kuid kasutajaid huvitab enamasti ikkagi andmete sisuline õigsus, mitte argument, et registris kajastatud andmed on sinna kantud viimasena koostatud dokumendi alusel. Pealegi pole jäik dokumendipõhisus aidanud vigade teket täielikult vältida.
Inimesi peaks rohkem kaasama
Et kõige paremini teab oma andmeid inimene ise, tuleks eraisikutele enda ja oma laste andmete kontrollimine ja avastatud vigadest teatamine võimalikult mugavaks teha. X-tee portaali kaudu saab selle aasta maist igaüks, kellel on ID-kaart või konto internetipangas, oma andmeid vaadata, kuid arvutiekraanil näha olevate andmete hulk on väike ja puudub ka võimalus valedest andmetest sealsamas märku anda, parandamisest või täiendamisest rääkimata.
Elukohaandmete puhul leeveneks olukord, kui n-ö sissekirjutuste asemel kogutaks tegelikke aadresse.
Et andmete parandamine on eeskätt riigi, mitte inimeste mure, tuleks senisest rohkem koostööd teha ka teiste andmekogudega.
Seadusega rahvastikuregistri toimimise eest vastutaval Siseministeeriumil tuleks tagada, et kogu avalik, aga ka era- ja kolmas sektor oleksid registri tööga rahul ega peaks kulutama oma aega ja ressursse isikute põhiandmete täiendavaks kogumiseks ning ülekontrollimiseks.
Sven Soiver
Riigikontrolli pressiesindaja
Tel: 640 0787
GSM: 53 414464
E-post: [email protected]
-
Postitatud:
28.10.2002 00:00
-
Viimane muudatus:
15.10.2015 09:39
-
Viimane ülevaatus:
15.10.2015 09:39