TALLINN, 24. oktoober 2002 - Riigikontroll auditeeris riigieelarvest HIV/AIDS-i ja teiste sugulisel teel levivate haiguste ennetamise riiklikule programmile eraldatud raha kasutamist Sotsiaalministeeriumis, Tervisekaitseinspektsioonis ja selle ühes osakonnas AIDS-i Ennetuskeskuses.

Planeerimine ja juhtimine

Auditi tulemusel selgus, et programmi planeerimine jättis soovida: 2001. aasta tegevuskava, mille töötas AIDS-i Ennetuskeskus, ei sisaldanud kindlaid suuniseid ega soovitud tulemusi. Nende asemel oli kirjas tehniline tegevuste loetelu, tulemuste saavutamise ajakava puudus aga üldse. Üheks põhjuseks oli asjaolu, et aidsiennetamise riiklik arengukava tervikuna oli üldsõnaline, seades eesmärgiks tegelda paljude valdkondadega, kuid sätestamata programmiga seotud konkreetseid eesmärke, sihtgruppe ja tulemusnäitajaid. Viimaste puudumine omakorda ei võimalda anda adekvaatset tagasisidet edasiste tegevuste planeerimiseks.

Programmi juhtimisskeem oli ebaloogiline: Tervisekaitseinspektsioon ja AIDS-i Ennetus keskus olid määratud projekti elluviijaks, kuid järelevalveülesannet, mis peaks olema inspektsiooni kohustus, ei saanud nad täita, sest see oli 2002. aastal antud Sotsiaalministeeriumi hallatavale Tervisekasvatuse Keskusele, millel polnud aga pädevust.

Rahakasutus

Programmi finantseeritakse riigieelarvest: 2001. aastal eraldati koos lisaeelarvega 7,85 mln krooni, 2002. aastal aga 8,85 mln krooni. Kulutamisel on probleemiks see, et kogu ennetustegevuseks ette nähtud raha on läinud AIDS-i Ennetuskeskusele, seega sisuliselt tema püsitegevuse finantseerimiseks. Riigikontrolli arvates tuleks enam rakendada projektipõhist ennetustegevust.

Lisaks on AIDS-i Ennetuskeskus aidanud taotleda ennetustegevusega seotud mittetulundusühingutele raha kodu- ja välismaistelt fondidelt ning eraisikuist sponsoreilt. Mujalt saadava raha hulgast ega selle kasutamisest ei ole ülevaadet Tervisekaitseinspektsioonil ega ka Tervisekasvatuse Keskusel. Riigikontroll leiab, et kogu aidsiennetuse rahakasutus peab olema läbipaistev. Ülevaate puudumine raskendab adekvaatselt planeerida riigilt taotletavat summat.

Ravimine

Riigikontroll ei ole kindel, et aidsiravimeid peab soetama programmi vahenditest. Ravimite hankimine ei tohiks sõltuda programmile eraldatavast rahast.

Suur osa HIV-positiivsetest oli ravikindlustusega hõlmamata. Paljudele neist oli tehtud esmasanalüüs, seejärel ei olnud nad enam arsti juurde ilmunud ning neil on tegemata immunoloogilised uuringud. Järelikult ei ole võimalik määrata ravivajajate arvu. Samas ei olnud kindlustamata inimeste uuringuteks riiklikus programmis ka raha ette nähtud.

Ennetuskeskuse tegevus

AIDS-i Ennetuskeskus lähtus oma tegevuses programmis sätestatud prioriteetidest ja konkreetse aasta tegevuskavast, keskendudes peamistele riskirühmadele - noortele ja veeni süstivatele narkomaanidele. Meedia kaudu on aidsi ohust ka avalikkust aktiivselt teavitatud.

Ennetuskeskus juhendas suuremates linnades samalaadset tööd tegevaid mittetulundusühinguid. Lisaks kuuluvad ennetuskeskuse töötajad mitme mittetulundusühingu juhtorganisse või koordineerivad projekte, mida need ühingud ellu viivad. Samas ei ole ennetuskeskus teinud koostööd nt Eesti Pereplaneerimise Liidu ja Eesti Punase Ristiga, ehkki neil on ennetustegevusega väga lähedalt seotud esindused igas maakonnas.

AIDS-i Ennetuskeskus on oma tegevuse iseloomult ja mõttelaadilt suuresti sarnane valitsusvälise organisatsiooniga, kelle tööga haakuks ka lisaressursside otsimine projektipõhiselt. Liiga tihe seos mittetulundusühingutega on Riigikontrolli hinnangul taunitav. Tagajärjeks on olukord, kus ennetuskeskuse kui riikliku institutsiooni tegevust ei ole võimalik üheselt hinnata ega tema vastutust määratleda.

Auditijuht Maidu Lääne rõhutab, et tegemist ei ole etteheidetega senisele ennetustööle: "AIDS-i Ennetuskeskuse tegevuse tulemusena on suurenenud inimeste teadlikkus aidsist ja teistest sugulisel teel levivatest haigustest. Sotsiaalministeerium ja Tervisekaitseinspektsioon on loonud aluse programmi toimimiseks, olemas on ülevaade nakkuse levikupiirkondadest ja riskirühmadest ning ennetustegevus järgib enamasti programmi strateegiat ja eesmärke. Programmi raames tehtud kulutused olid põhiosas õigustatud. Riigikontroll osutas oma auditiga arendamisvõimalustele, millega ministeerium ja selle allasutused on ka tegelema asunud."


Sven Soiver
Riigikontrolli pressiesindaja
Tel: 640 0787
GSM: 53 414464
E-post: [email protected]

• Postitatud: 24.10.2002 00:00
• Viimane muudatus: 15.10.2015 09:41
• Viimane ülevaatus: 15.10.2015 09:41