TALLINN, 29. aprill 2003 - Riigikontroll auditeeris programmi Tiigrihüpe Pluss arengukava elluviimist. Tiigrihüppe Sihtasutus on taganud selleks esmased eeldused: õpetajad on saanud vähemalt minimaalse vajaliku ettevalmistuse kasutamaks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) vahendeid õppetöös ning koolides on internetiühendusega arvutiklassid. Haridus- ja Teadusministeerium pole aga seostanud programmi haridusstrateegiliste dokumentidega ega suutnud luua keskkonda, mis motiveeriks õpetajaid ja õpilasi uut tehnoloogiat kasutama õppeprotsessi sisuliseks muutmiseks. Seetõttu kasutatakse koolides loodud potentsiaali osaliselt.

Kui Tiigrihüppe programm tõi arvutid ja interneti kooli, siis Tiigrihüpe Pluss peaks aastatel 2001–2005 looma eeldused, et kõigis Eesti koolides kasutataks IKT-vahendeid õppeprotsessi loomuliku osana. 2005. aastal peaks haridussüsteem kujundama õpiühiskonda teadlikult ja sihipäraselt, aidates Eestil konkurentsivõimelisena osaleda globaalses infoühiskonnas.

Uurimused näitavad, et IKT-võimaluste kasutamine ainetundides suurendab ka õpilaste huvi kooliskäimise vastu, vähenema peaks klassikursust kordama jäänute ja koolist väljalangejate arv. Võimalus koolis arvutit kasutada soodustab kogu elu kestva õpiharjumuse teket.

Hinnates ühte tahku haridusuuenduste kompleksist – haridussüsteemi valmisolekut kasutada IKT-võimalusi vahetult õppetöös – otsis Riigikontroll vastust küsimusele, miks ei ole IKT juba muutunud õppeprotsessi loomulikuks osaks.

Uue tehnoloogia kasutuselevõtt tervikliku arvutipõhise õppe kujundamiseks eeldab õpetajate valmisolekut IKT abil tunde anda, IKT seotust õppekavadega ning IKT-vahendite olemasolu koolis. Riigikontroll rõhutab õpetajate tähtsat rolli selles protsessis. Niikaua kui ministeerium pole kehtestanud pädevusnõudeid, millele õpetaja IKT-oskused vastama peavad, standardeid, mille alusel hinnata õpilase IKT-pädevust ega suunanud koolide IKT infrastruktuuri ühtlast väljaarendamist, on eriti oluline, et õpetaja annaks õpilastele isikliku initsiatiiviga eeskuju.

Pedagoogide valmisolek

Riigikontrolli hinnangul on õpetajad saanud esmase ettevalmistuse, et alustada IKT-võimaluste igapäevast kasutamist. Üle 10 000 õpetaja on läbinud algõppe ja IKT ainetundides rakendamise täiendkoolituse. Neile on lisandumas veel 4000–6000 õpetajat. Ülikoolide õppekavadesse, mille alusel tulevased õpetajad peaksid omandama IKT-pädevuse, on lülitatud nii üldinformaatikakursused kui ka IKT ainetunnis kasutamise metoodika kursused. Paraku ei ole õpetajaid koolitavates õppeasutustes mõnel erialal õppejõude, kes ise valdaksid infot õpitarkvara kohta ja selle kasutamise metoodikat.

Õppekavad ja õpitarkvara

Et IKT muutuks õppimise loomulikuks osaks, on oluline siduda IKT kasutamine tihedalt õppekavaga.

Ministeerium pole pööranud piisavalt tähelepanu õpitarkvara kasutamise probleemidele, kehtestamata on õpitarkvara õppekavades rakendamise eesmärgid ja kord. Määratlemata on õpitarkvara seos riikliku õppekavaga.

Põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava põhimõtted, mille järgi IKT-pädevust kujundatakse kõiki kooliastmeid ja kogu õppekava läbivalt, on vastavuses infoühiskonna vajadustega. Kahjuks on neid põhimõtteid rakendatud ainult mõnes ainekavas.

IKT-pädevust võimaldavad sisuliselt kujundada ainult eesti keele, matemaatika ja geograafia ainekavad, teistes üksnes viidatakse IKT-võimaluste kasutamisele või minnakse sellest hoopis mööda (nt kirjandus, keemia, keskkonnaharidus, ajalugu, muusika jm).

Tiigrihüppe Sihtasutuse eestvõttel on loodud, eestindatud ja hangitud ligi 100 nimetust õpitarkvara. Prioriteediks on olnud eesti keelt, ajalugu, kultuuri ja loodust käsitlev õpitarkvara. Nüüd tuleks sihtasutuse tegevus keskendada õpikeskkondade väljaarendamisele, et saavutada IKT igapäevane kasutamine õppetöös.

IKT-vahendid

Riigikontrolli hinnangul on enamikus koolides loodud võimalused arvutiõppeks nii valikainena kui ka õpilaste IKT-pädevuste arendamiseks kõiki kooliastmeid ja õppeaineid läbiva teemana.

2003. aasta alguseks oli internetti ühendatud koolide arv kasvanud 98%-ni, üldhariduskoolides oli 1 arvuti 8 õpetaja kohta ning õpilaste kasutuses 1 arvuti 27 õpilase kohta (valitsus on püstitanud aastateks 2002–2003 eesmärgiks 1 arvuti 20 õpilase kohta).

Arvuti/õpilase keskmine suhe pole viimasel kolmel aastal paranenud, seda eriti Tallinna ja Ida-Virumaa suure mahajäämuse tõttu. Teistes maakondades on 2003. aasta alguseks hakanud õpilaste kasutuses olevate arvutite keskmine suhe ühtlustama, lähenedes püstitatud eesmärgile. Siiski on mõned koolid kooli omaniku (enamasti omavalitsuse) rahanappuse tõttu jäänud ebavõrdsesse seisu.

Riigikontrollile teeb muret, et lahendamata on küsimused, kuidas pärast programmi lõpetamist jätkusuutlikult arendada seda IKT-potentsiaali, mis on koolides Tiigrihüppe programmi toel loodud.

Riigieelarvest on Tiigrihüppe programmile eraldatud 1997–2002. aastal kokku 215 mln krooni, omavalitsuste panus on olnud 120 mln krooni ja sponsorid on lisanud 5 mln krooni.


Sven Soiver
Riigikontrolli pressiesindaja
Tel: 640 0787
GSM: 53 414464
E-post: [email protected]

• Postitatud: 29.04.2003 00:00
• Viimane muudatus: 02.10.2015 17:56
• Viimane ülevaatus: 02.10.2015 17:56