TALLINN, 14. jaanuar 2004 - RKAS-i asutas Vabariigi Valitsus 2001. aasta suvel eesmärgiga vabastada riigiasutused nende kasutatavate ruumide haldamisega (ja uute hoonete ehitamisega) seotud probleemidest – riigiasutused pidid oma hooned äriühingule üle andma ja edaspidi neid kasutama üürnikena.
Riigikontroll analüüsis, kuidas Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (RKAS) on täitnud kokkuleppeid vara parendamiseks ja uute hoonete ehitamiseks, mis ta riigiasutustelt hooneid üle võttes sõlminud oli, ning kas aktsiaselts on töid tellides järginud riigihangete seadust. Audit näitas, et RKAS-i hangetealane tegevus on olnud suhteliselt hästi korraldatud, seaduserikkumisi ei tuvastatud. Riigiasutused hindavad koostööd RKAS-iga konstruktiivseks ja ütlevad, et äriühing püüab nende huvidega igati arvestada.
RKAS tasub riigiasutustele tehtavate ehitus- ja remonditööde eest pankadelt võetava laenu või temale üle antud vara müügist saadud rahast ning riigiasutused hüvitavad RKAS-i ühekordsed kulud paljude aastate jooksul makstava üürina. Uutes või renoveeritud hoonetes on üür varasemast mitu korda kõrgem – üldjuhul juba praegu turupõhise üüri tasemel või isegi kõrgem.
Näiliselt ei pea riik asutustele paremate tööruumide saamiseks suuri kulutusi tegema, kuid tegelikult maksab riik ühel või teisel moel kinni kõik RKAS-i kulutused koos intressidega. Sisuliselt võtavad riigiasutused RKAS-ga oma töötingimuste parandamiseks sõlmitavate lepingutega riigile suuri pikaajalisi rahalisi kohustusi, seda ilma Riigikogu nõusolekuta.
Kuna üür tasutakse majanduskuludest, mida planeeritakse ühe aasta kaupa, ei saa asutused ega riik tervikuna kindlad olla, et pidevalt ning seejuures oluliselt suurenevaid üürikulusid suudetakse edaspidi tasuda.
Ka ei ole Riigikontrolli arvates RKAS-i üürikalkulatsioonid piisavalt "läbipaistvad" – neis pole alati näha üüri kujunemist kululiigiti ega äriühingu kasumimarginaali.
Rahandusminister RKAS aktsiaid valitseva ministeeriumi juhina näeb seoses RKAS tegevusega mitmeid tõsiseid põhimõttelisi probleeme, konkreetseid otsuseid nende suhtes pole veel tehtud.
Arvestades riigivara üleandmise kavandatud mastaapsust ja parendatavate tööruumide üüri kiiret kasvu, tegi Riigikontroll rahandusministrile ettepaneku täiendada õigusakte, nähes ette riigivara üleandmise põhimõtted RKAS-ile ning vajalikud erisused selle äriühingu juhtimises ja aruandluses. Rahandusministri arvates reguleerivad olemasolevad õigusaktid RKAS-iga seotud küsimusi piisavalt. Vajadusel kehtestatakse täiendavad reeglid uues riigivaraseaduses, mille eelnõu väljatöötamine on ministeeriumis kavandatud aastatel 2004–2005.
Riigikontrolör tegi ettepaneku arutada auditi tulemusi Riigikogus moodustatavas komisjonis, mis hakkab käsitlema kõiki Riigikontrolli auditeid.
Sven Soiver
Riigikontrolli pressiesindaja
Tel: 640 0787
GSM: 53 414464
E-post: [email protected]
-
Postitatud:
14.01.2004 00:00
-
Viimane muudatus:
01.10.2015 13:41
-
Viimane ülevaatus:
01.10.2015 13:41