TALLINN, 28. juuni 2004 - Riigikontroll hindas Maanteeameti ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tegevust teede remonditööde hangete ettevalmistamisel. Auditi tulemusel leidis Riigikontroll teede remontimisel probleeme nii nende projektides, ehitusfirmade konkurentsi tagamisel kui ka ehitustööde rahastamisel.
- Tööde kavandamisel on lähtutud eesmärgist parandada võimalikult kiiresti võimalikult palju teid ning mitte alati ei ole peetud silmas nõuet, et tänapäeval parandatav tee peaks ka aastate pärast hästi sõidetav olema. Seetõttu ei ole Riigikontroll kindel, kas praegu remonditud teed püsivad õigesti hooldades heas sõidukorras järgmise kapitaalremondini ettenähtud aja jooksul ehk 15 aastat. Ekspertide arvates võivad mõnel äsja remonditud teelõigul tekkida praod juba 3-4 aasta möödudes.
Riigikontrolör Mihkel Oviiri sõnul on üllatav, et niivõrd olulises küsimuses teatas selle eest vastutav majandus- ja kommunikatsiooniminister, et ministeerium ei pea vajalikuks hinnata Maanteeameti tegevust ega otsuseid teehoiu tehniliste küsimuste lahendamisel. Maanteeameti peadirektor teatas Riigikontrollile, et ta jagab Riigikontrolli seisukohti, kuid see on ameti teadlikult valitud eesmärk tagada teede võimalikult suure kilometraa¸i säilimine ning parandada sõiduolusid.
- Konkurentsiolukorda tee-ehituses halvendas nelja Eesti suurema tee-ehitusfirma 2003. aasta märtsis sõlmitud kokkulepe ühispakkumiste esitamiseks kolmel 2003. aasta suuremal teetööde hankekonkursil. Nende tööde lepingukohane maht moodustas ligikaudu 4/5 riigiteede ehitamise ja remondi mahust Eestis 2003. aastal. Hangete suure mahu ja ka pakkuja käibele seatud nõuete tõttu vähenes tee-ehitustööde turul konkurents, mis võis põhjustada hinnatõusu. Uuritud juhtumite korral soovisid konsortsiumid tööde eest oluliselt rohkem tasu, kui riik oli kavandanud. Järgnenud hinnaläbirääkimistes olid ehitajad nõus mõnevõrra hinda alandama, kuid mitte algul riigi kavandatud tasemeni.
Konkurentsiameti peadirektor teatas, et Riigikontrolli auditeeritud hangete korraldus ning riigihangetes osalejate tegevus on ameti huviorbiidis.
- Riigikontrolli väitel on riik rikkunud teeseaduse nõuet suunata alates 2003. aastast vähemalt 75% kütuseaktsiisina saadud rahast teehooldesse. Vastutavad ministeeriumid on aga eriarvamusel: rahandusminister peab seaduse eesmärgiks teehoiu rahastamise ulatuse kindlaksmääramist, mitte aga teehoiu rahastamisallikate fikseerimist. Samal seisukohal on ka majandus- ja kommunikatsiooniminister. Riigikontrolli arvates tuleks juhul, kui riigi rahaliste võimaluste piiratuse tõttu pole võimalik teeseadust täita, muuta seaduse sõnastust.
Eriarvamuse tõttu teeb Riigikontroll Riigikogu riigieelarve kontrolli komisjonile ettepaneku arutada teehoiu rahastamist Riigikogu tasemel.
Kontrolliaruanne koos ministrite ja Maanteeameti vastusega on avaldatud Riigikontrolli kodulehel www.riigikontroll.ee.
Helerin Kivilo
Avalike suhete teenistuse konsultant
Tel: 6400 704
E-post: [email protected]
-
Postitatud:
28.06.2004 00:00
-
Viimane muudatus:
01.10.2015 10:53
-
Viimane ülevaatus:
01.10.2015 10:53